Tooted

Millist osa etendavad looduses röövlinnud -- kullilised ja kakulised -- ning kuidas neisse suhtuda, milliseid kullilisi ja kakulisi võib kohata Eesti NSV-s, kui suur on nende arv, kus ja kuidas nad elavad -- sellest kõnelebki käesolev teos. Raamat koosneb kahest põhiosast. Üldosas vaadeldakse inimese ja röövlindude suhteid läbi aegade, röövlindude bioloogiat. Eriosas võetakse vaatluse alla Eesti röövlinnud -- kullid ja kakud süstemaatilises järjestuses, kirjeldades nende välimust, levikut, arvukust, pesitsemist, saaki ja rännet. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad.

Käesoleva raamatu olen põhiliselt rajanud mälestustele õpiajast, sõjaajast (mille hulka loen ka paari sõjajärgset aastat) ning tööst tehnikateadlasena, unustamata seejuures oma lemmikharrastusi spordi alal. Olen püüdnud vältida raamatu muutumist perekonnakroonikaks. Autor

"Hea meremeeste hoidja" on Juhan Smuuli monoloogide vormi valatud lühipalade kogumik, mis on ilmunud Eesti Raamatu väljaandel. Tegelastes jäädvustab kirjanik muhulaste maailmamõistmise ja selle vastupeegeldused igapäevaelus. See on olnud autorile väga lähedane, lausa isiklik aine, mis tegelaste üksikkõne kujul on leidnud adekvaatse vormi, tõstes ühtlasi "Monoloogid" Juhan Smuuli loomingu tippu. "Hea meremeeste Hoidja" teksti on Juhan Smuul kahel korral kirjutanud käsitsi. Mõlemad redaktsioonid talletuvad Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas ja on käesolevas väljaandes reprodutseeritud. (Rutt Hinrikus)

Sisu:

• "Surmalaul"
• "Kirjad sõgedate külast"
• "Ookeani pale"
• "Muhu monoloogid"
• "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol"
• "Jäine raamat"
• "Jaapani meri, detsember"

Kirjanduslikke perspektiive ja profiile.

Ants Oras jättis kõige mõjukama jälje meie kirjandusse oma otsese kriitilise loominguga. Meie kolmekümnendate aastate kriitikasse, mis kulges peamiselt ühiskondlike ja lapidaarsete vormianalüütiliste mõistete ringis, tõi Oras terava psühholoogilise eritluse, vaimse erksuse ja täiesti uuelaadse ning väga isikupärase mõttepinge.
Prof. Aleksander Aspel

Rakuteadus ehk tsütoloogia (kytos – kapsel) tekkis tänu optilistele suurendusriistadele; ennekõike nende ja muugi mikrotehnika arengust on rakuteaduse progress algusest saadik sõltunud.