Tooted
Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.
Nimeka rootsi kirjaniku P. O. Sundmani (1922-1992) romaan teisest nimekast rootslasest, insenerist ja maadeavastajast Salomon August Andréest ning tema traagiliselt lõppenud õhulennust 1897. aastal, mil ta koos kahe kaaslasega üritas esimesena jõuda põhjapoolusele.
Lugu leiab aset mitte lihtsalt rahvusvahelise maadeavastamise palaviku taustal, vaid meeles tuleb pidada veel kahte aspekti: ühelt poolt oli Rootsi ja rootslaste jaoks vaja tõestada, et ligi kakssada aastat peale Põhjasõda ollakse ikka veel üks suurte hulgast, teisalt tuli aga norralastel iga hinna eest tõestada oma jõudu ja pealehakkamist.
On aasta 1912. Noor inglanna Elsa reisib koos antropoloogist mehe ning oma noorema õe Alice’iga, kes vajab igapidist hoolitsust, kaugele Lihavõttesaarele ekspeditsioonile. On aasta 1973. Üks teine noor naisteadlane, biogeograaf Greer saabub Lihavõttesaarele, et tegelda saare loodusliku vaesumise probleemiga. Ta kohtab saarel huvitavaid inimesi. Kaht naist, Elsat ja Greeri, justkui lahutaks kuuekümne aasta laiune ja näiliselt ületamatu ajakuristik, kuid ometi üllatab autor meid suurepärase puändiga …
Jennifer Vanderbes on sündinud 1974. aastal USAs New Yorgis. 2003. aastal ilmunud „Lihavõttesaar“ on tema esimene ilukirjanduslik teos, millele on osaks langenud tähelepanuväärne edu, sest romaani on tõlgitud ligi paarikümnesse keelde. Kuigi teos sisaldab rohkelt teabelist selle kuulsa saare, Vaikse ookeani üksiklase kohta, on tegu esmajoones romaaniga. Vastukajades on öeldud, et see romaan sulatab endasse reisiraamatu, kohati teadusliku traktaadi ja haarava armastusloo elemendid, et see pakub ühtaegu nii lugeja mõistusele, südamele kui ka hingele.
Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.
Brošüüris tutvustatakse originaaluuringuid, mis on teadus- ja arendusprojekti "Mitte-eesti noorte integreerimine Eesti ühiskonda" lähtealuseks.
Sisu:
Väärtusteadvus ja rahvuslik identiteet
Avalik arvamus ja integratsiooni perspektiivid
Integratsiooni majanduslikud ja regionaalsed aspektid
Integratsioon ja haridus
Vene laps eestikeelses keskkonnas.
Pilootprojektide kogemusi
Rahvussuhete arengu võimalikud teed