Tooted

Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.

Üks mees põgeneb lumetormi varjus. Ta eksleb Keskmassiivi tühjadel lagendikel, kust kellelegi ei tule pähe teda otsida. Ta tahab üles leida vana poksija Kochko, kelle elu ta kunagi on päästnud. Ent elul on varuks ootamatusi ning lugeja ees rullub lahti kirju kangas, milles leidub nii armastust esimesest silmapilgust, kauni žongleerija pallikaskaade kui kurttummade laste lumemänge, ning kriminaalse pinevuse asemel ilmuvad meie ette haprad ja omapärased kujud nagu fantaasiaküllane hauakaevaja Bichon ja kabareelauljanna Faustine. Kas põgenik mõistab, et leidis sootuks enam, kui oli otsinud? Üks mees põgeneb lumetormi varjus. Ta eksleb Keskmassiivi tühjadel lagendikel, kust kellelegi ei tule pähe teda otsida. Ta tahab üles leida vana poksija Kochko, kelle elu ta kunagi on päästnud. Ent elul on varuks ootamatusi ning lugeja ees rullub lahti kirju kangas, milles leidub nii armastust esimesest silmapilgust, kauni žongleerija pallikaskaade kui kurttummade laste lumemänge, ning kriminaalse pinevuse asemel ilmuvad meie ette haprad ja omapärased kujud nagu fantaasiaküllane hauakaevaja Bichon ja kabareelauljanna Faustine. Kas põgenik mõistab, et leidis sootuks enam, kui oli otsinud? Meisterlik jutuvestja Jean-Pierre Milovanoff ilmutab end oma kunsti täies suuruses.

“Erakvähid” on triloogia teine romaan, kus esimesest osast “Berliini paplid” lugejale tuttavaks saanud tegelaste elu pööratakse pea peale. Torunn Breiseth, romaani üks peategelasi on kolmekümne seitsme aastane. Tema isa Tor peab suguvõsa põlistalu Kesk-Norras Trondheimi külje all. Ta on vanim kolmest vennast ja ainuke, kellel on järeltulija. Ootamatult pärib Torunn talu ja seisab suure eluvaliku ees. Keskmine vend Margido, kes peab väikest matusebürood Trondheimis, sipleb usu, kõhkluste ja pealetükkiva lesknaise vahel. Noorim vend Erlend, tunnustatud aknadekoraator Kopenhaagenis, seisab samuti tähtsate eluvalikute ees. Nad annavad endast parima, kuid kas veresidemetest ja heast tahtest piisab, et suguvõsa liita?

Romaani tegevuslik leiab aset XVII sajandil - ajal, mil Fääri saared kannatasid omakasupüüdliku ja karmi läänihärra Christoffer von Gabeli rõhumise all. Kuningatel oli kombeks anda Fääri saared läänina soositud ametnikele ning kuna saared asusid Taanist kaugel, oli kuningal raske lääni haldamisel silma peal hoida.

Nimeka rootsi kirjaniku P. O. Sundmani (1922-1992) romaan teisest nimekast rootslasest, insenerist ja maadeavastajast Salomon August Andréest ning tema traagiliselt lõppenud õhulennust 1897. aastal, mil ta koos kahe kaaslasega üritas esimesena jõuda põhjapoolusele.

Lugu leiab aset mitte lihtsalt rahvusvahelise maadeavastamise palaviku taustal, vaid meeles tuleb pidada veel kahte aspekti: ühelt poolt oli Rootsi ja rootslaste jaoks vaja tõestada, et ligi kakssada aastat peale Põhjasõda ollakse ikka veel üks suurte hulgast, teisalt tuli aga norralastel iga hinna eest tõestada oma jõudu ja pealehakkamist.

2005. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Harold Pinter (1930-2008) on tuntud eelkõige kui silmapaistev inglise näitekirjanik.

Raamat "Kääbused" on autobiograafiliste sugemetega teos, mis keskendub meestevahelisele sõprusele, konkurentsile ja lojaalsusele. Pinteri meisterlikkus dialoogide loomisel ja tema sügav psühholoogiline läbinägelikkus teevad sellest romaanist unustamatu lugemiselamuse.

Idülliline lapsepõlv Lausitzil Esimese maailmasõja eelõhtul, Berliin «kuldsetel kahekümnendatel», suur armastus – nii võiks kõlada õnn, mõtleb Helene. Neiu usub, et maailm on ta ees valla, järgib oma unelmaid ja tundeid, hoolimata üha halastamatumaks muutuva aja kommetest. Siis tuleb teine suur sõda. 1945.aastal põgeneb Helene Stettenist lääne poole. Koos seitsmeaastase pojaga on ta rasked sõja-aastad üle elanud ning nüüd, kui kõik on möödas, kui kõik näib võimalik, jätab ta lapse üksi perroonile ega tule enam tagasi...

On aasta 1912. Noor inglanna Elsa reisib koos antropoloogist mehe ning oma noorema õe Alice'iga, kes vajab igapidist hoolitsust, kaugele Lihavõttesaarele ekspeditsioonile. On aasta 1973. Üks teine noor naisteadlane, biogeograaf Greer saabub Lihavõttesaarele, et tegelda saare loodusliku vaesumise probleemiga. Ta kohtab saarel huvitavaid inimesi. Kaht naist, Elsat ja Greeri, justkui lahutaks kuuekümne aasta laiune ja näiliselt ületamatu ajakuristik, kuid ometi üllatab autor meid suurepärase puändiga… Jennifer Vanderbes on sündinud 1974. aastal USAs New Yorgis. 2003. aastal ilmunud "Lihavõttesaar" on tema esimene ilukirjanduslik teos, millele on osaks langenud tähelepanuväärne edu, sest romaani on tõlgitud ligi paarikümnesse keelde. Kuigi teos sisaldab rohkelt teabelist selle kuulsa saare, Vaikse ookeani üksiklase kohta, on tegu esmajoones romaaniga. Vastukajades on öeldud, et see romaan sulatab endasse reisiraamatu, kohati teadusliku traktaadi ja haarava armastusloo elemendid, et see pakub ühtaegu nii lugeja mõistusele, südamele kui ka hingele.

Kuulsa Moll Flandersi lugu, tema elu tõusud ja mõõnad. Moll Flanders sündis Newgate´i vanglas, elas kuuskümmend aastat pidevat kirevat elu, kaasaarvatud ta lapsepõlv, oli kaksteist aastat hoor, viis korda abielus (millest korra omaenda vennaga), kaksteist aastat varas, kaheksa aastat Virginiasse asumisele saadetud kurjategija, sai lõpuks rikkaks ja suri patukahetsejana. Kirjutatud ta enda märkmete järgi.

Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.

Taani kirjandusklassiku Johannes V. Jenseni (1897-1950) kuueosalise romaanitsükli "Pikk teekond" kolmes viimases romaanis (kolm esimest ilmusid eesti keeles aastal 2002) jätkab autor Põhjala inimestele omase kodust välja avarasse maailma püüdlemise kujutust. Noortele seiklushimulistele meestele jääb kodune Jüütimaa kitsaks: kimbritena tungivad nad üle Alpide lõunasse, saades ohtlikeks vastasteks võimsale Rooma vabariigile; nad sõuavad normannidena Vahemerel ja laastavad õitsva Luna linna Itaalias; ka üle ookeani Uut Maailma avastama purjetanud admiral Kolumbus on autori kontseptsiooni järgi Põhjala poegade järeltulija.

Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh jätkab bibliofiilia põhimõtete ja ajaloo tutvustamist meie ja poolakate vaatevinklist. Käsitletud on Eesti Julgeolekupolitsei salajaste otsimiskirjade muutumist haruldasteks väljaanneteks. Analüüsitakse üht olulist käsikirjalist leidu, eesti XX sajandi alguse raamatulugu, eestikeelseid õpikuid Nõukogude Venemaal jt probleeme.

Vastabiellunud Glen ja Bessie Hyde võtavad ette hulljulge retke – nad üritavad läbida omatehtud paadiga Suure kanjoni, teisisõnu kurikuulsad Colorado jõe kärestikud. Kui see õnnestuks, oleks Bessie esimene naine maailmas, kel see korda läinud. Möödub kuu, retklejatest pole märkigi... Tõsielufaktidel põhinev romaan pole üksnes riskantse seikluse lugu; me elame kaasa kahe noore kohtumisele, nende saatuslikule armastusele, rutakale abiellumisele, mesinädalatele, milleks kujuneb see retk teadmatusse.

"Vaikijate hääled 2" on raamat naiste seksuaalsest kuritarvitamisest. Raamatu I osa koosneb 23 intervjuust, kus Eesti inimesed, 20 naist ja 1 mees räägivad oma elust prostituudina. II osa koosneb 14 ekspertintervjuust Eesti oma ala parimate spetsialistidega. III osa moodustavad artiklid maailma oma ala juhtivatelt teadlastelt, kes annavad ülevaate naiste seksuaalse ekspluateerimise vormidest, milleks on pornograafia, prostitutsioon ja trafficking ehk naistega kaubitsemine.

Romaanis kujutatakse sündmusi Hispaanias XV sajandi teisel poolel, kui Kastiilia kuninga Enrique õde Isabel tõuseb Kastiilia troonile ning sõlmib abieluliidu Aragoni troonipärija Fernandoga, tehes nii võimalikuks Hispaania ühinemise. Teose peategelane on Luis de Soca, väike Toledo orb, kellest saab katoliikliku Isabeli lemmiknõunik. Tema aitabki sepistada Isabeli abielu Aragoni Fernandoga. Valladolidi kuningapaari ajaloolised üksikasjad on ammutatud algallikaist ja vastavad kõik tõele, olgugi et mõnikord on need nii fantastilise värvinguga, et tunduvad väljamõeldistena.

Brošüüris tutvustatakse originaaluuringuid, mis on teadus- ja arendusprojekti "Mitte-eesti noorte integreerimine Eesti ühiskonda" lähtealuseks. Sisu: Väärtusteadvus ja rahvuslik identiteet Avalik arvamus ja integratsiooni perspektiivid Integratsiooni majanduslikud ja regionaalsed aspektid Integratsioon ja haridus Vene laps eestikeelses keskkonnas. Pilootprojektide kogemusi Rahvussuhete arengu võimalikud teed