Tooted
Aino Kallas, kes elas päeviku kirjutamise aastail Tartus, võttis innukalt osa Eesti kirjanduselust ja võitis tunnustuse oma Eesti-ainelise loominguga. Olles enda kui kirjaniku suhtes nõudlik, vajas ta samas oma ande mõistjat ja toetajat – kaasamõtlejat inimest, kelleks oleksid võinud olla Juhan Luiga ja samuti Jaan Tõnisson. Talle oli küll ka selge, kui ohtlik võib olla liigne lähenemine neile. Enda iseloomustamiseks on A. Kallas kasutanud G. Byroni „Don Juani“ ühe tegelase sõnu: „Naine kui jäätunud šampanja“.
See on raamat neljast eri vanuses ja eri tagapõhjaga naisest, kes on üksteisele toeks nii õnnes kui ka õnnetuses. Isobelil on seljataga purunenud abielu. Tal on poeg, keda ta näeb vaid harva. Lisaks peab ta võitlust rinnavähiga ning on kujundanud täielikult ümber oma kunagise suhtumise elusse ja inimestesse. Leel on suurepärane mees ja korralik sissetulek, kuid neil pole lapsi. Rudy on noor ja ilus, kuid teda vaevavad lapsepõlve pained, mida veelgi võimendab abielu teda enda võimu all hoidva mehega. Südi, ebakindel ja intellektuaalne Emma on armastuse suhtes skeptiline, kuni ta armub mehesse, kellega tal pole võimalik koos olla.
Romaan on ulatuslik teos soome talupoegade elust, mis haarab ajavahemikku XIX sajandi lõpust kuni XX sajandi keskpagani. Perekonnakroonika – jutustus Koskela popsipere kolmest põlvkonnast – on esitatud värvikal ajaloolisel tagapõhjal. Esimese osa tegevus algab 1884. aastal, mil Jussi ühel hämaral sügishommikul surub labida ojapõhja, et rajada endale popsikoht soo ja metsa asemele, ning kestab kuni Esimese maailmasõja eelõhtuni. Keskse ainepiiri moodustavad Pentinkulma küla popsiperede, taluomanike, mõisniku ja kirikumõisa rahva üksteisega läbipõimunud saatused ja mõju, mida neile avaldavad ajastu ühiskondlikud liikumised.
„Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna.“ Nõnda on Väinö Linna öelnud. Romaani „Siin Põhjatähe all“ teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentinkulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti.