Tooted

Kate Sinclair on perekonnanõustaja, kes aitab lahendada teiste inimeste abieluprobleeme. Tema enese elu seisab kindlatel alustugedel, tema kodu on mõnus ja hubane, kuni ühel palaval suvisel hommikul avastab poolõde Jo Lynn ajalehest kolm pilti: presidendi, paavsti ja sarimõrvari oma. Kaks esimest ei paku talle erilist huvi … Kate Sinclair vajub aeglaselt harilikust elust kirjeldamatu hirmu maailma, mõistes, et talle pole jäänud kedagi, keda usaldada, pole kohta, kuhu põgeneda. Ta ei või enam kindel olla, et tema ja ta lähedased ei lange hullumeelse sarimõrvari ohvriks.

Raamatu „Kaotsis killud“ tugevuseks on usutavad, üksikasjadeni kirjeldatud tegelased. Need on inimesed, keda igaüks meist võiks tunda oma naabri või sugulasena. See on meisterlik psühholoogiline põnevusromaan.

Noor prantsuse aristokraat ja jurist Alexis de Tocqueville (1805–1859) ületas 1831. aastal Atlandi ookeani, et uurida pea sama noorte Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi. Kohale jõudes rabas teda aga tolle aja kohta seninägematult võrdne ühiskond, kiriku ja riigi lahusus ning juba mujal maailmas kuulsust koguda jõudnud ameerikalik demokraatia.

Kõrvutades Prantsuse, Inglise ja Ameerika demokraatiat, tõi Tocqueville välja kaks põhivoorust: vabaduse ja võrdsuse. Prantsuse revolutsiooni kandev sõnum oli võrdsus, mis ometi ei viinud nn korraliku demokraatia väljakujunemiseni. Inglismaal oli vabadust, ent nappis klassidevahelist võrdsust. Ameerikas oli aga nii ühte kui ka teist ja kõigele lisaks uhiuusi, läbinisti demokraatlikke probleeme: pressivabaduse kahe teraga mõõk, rassidevahelised pinged, kapitalismist rikastunute korrumpeerumine ja individualistlikku avantürismi soosivas kultuuris väetite mahajäämine.

Kodumaale naastes kirjutas Tocqueville märgilise tähtsusega „Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast“ (1835–1840) – tsiteerituima Ühendriikide poliitikast kirjutatud raamatu –, milles tehtud tähelepanekud ei ole kaotanud oma teravust ja aktuaalsust tänini.