Tooted

«Kuukivi», mis ilmus 1868. aastal, peetakse esimeseks kriminaalromaaniks inglise romaanikirjanduse traditsioonis, kuigi tollal nimetati sedalaadi teoseid «sensatsioonilisteks romaanideks». Rachel Verinder pärib oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval suurepärase kalliskivi, Kuukivi, mille on toonud Indiast tema onu. Kivi on erakordselt väärtuslik ning sellel on ka suur religioosne tähtsus, nii et selle tagasisaamisele on pühendanud oma elu kolm India preestrit. Sünnipäeval kannab ta seda kõigi silme all, aga sünnipäevajärgsel ööl läheb kalliskivi kaduma.

«Pelikani memorandum» algab kahe Ülemkohtu liikme mõrvaga. Mõrvade motiivini jõuab Darby Shaw, õigusteaduskonna üliõpilane, ja kirjutab selle kohta memorandumi. Siis äkki on ta ise tagaotsitav ja hädaohus ning peab tegema, mida suudab, et ellu jääda ning ohtlikud kurjategijad paljastada. Raamatu põhjal on tehtud menukas film, peaosades Julia Roberts ja Denzel Washington. Enamikus Grishami raamatutes on peategelasteks juristid. Sageli kuulavad nad oma südametunnistuse häält ning asuvad õigluse eest võitlema, isegi kui see pole neile endale kasulik. Oma viimastes romaanides on Grisham näidanud ka ahnuse ja karjäärihimu laostavat mõju inimesele.

Romaani peategelane Philip on igati normaalne ja kena inimene, kes elab koos ema ja õega. Oma naiseideaali on ta loonud nümf Flora järgi, keda kujutav skulptuur kaunistab perekonna aeda. Kui Philipi õde abiellub, tutvub Philip ühe tema pruutneitsiga, Sentaga, kes on Flora kujuga vapustavalt sarnane. Nende armulugu võtab aga peagi sünge pöörde, kui Senta soovib, et nad mõlemad tapaksid kellegi oma armastuse tõestamiseks.

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale vanajumala õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

1887. a. kirjutas noor Southsea arst Arthur Ignatius oma viletsale palgale lisa teenimiseks jutustuse «Etüüd punases». Esimest korda astus lugejate ette detektiiv Sherlock Holmes, kes ravis igavust kuritegude uurimisega, ja kui piisavalt huvitavaid kuritegusid parajasti ei olnud, siis ka viiulimängu ja kokaiiniga. Nüüdseks on ta kindlasti kõige tuntum detektiiv maailmas ning tema seiklustele elavad kaasa üha uued põlvkonnad. Kindlasti on selles oma osa Conan Doyle´i raamatute põhjal tehtud filmidel ja telesarjadel ning 19. sajandil tegutsenud Sherlock Holmes on tänu neile muutunud vägagi tänapäevaseks kangelaseks.