Tooted

Kirjanik Olev Remsu on võtnud vaatluse alla juutide ajaloo kunagistel Poola riigi aladel, mis täna kuuluvad lisaks Poolale ka Leedule, Valgevenele ja Ukrainale. Raamatust leiame erinevaid suhtumisi juutidesse ja juudi kultuuri.

Gondori kroonika on suursaadik Matti Maasika 5 aasta päevik Brüsselist ja Tallinnast. Selle aja sisse mahtusid eurokriisi järellainetused, 2015. aasta rändekriis, Euroopa Liidu algul kõhklev, siis aga üha resoluutsem reaktsioon Ukraina sõjale ja muidugi Eesti eesistumine. Kõike seda nägi ja kujundas Maasikas otse sündmuskohalt, Eesti esindajana Brüsselis ja kõrge ametnikuna Tallinnast.

Ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga. Roy Strider (1974, Eesti) on sotsiaalse õigluse aktivist, ajalehe Postimees kolumnist, punkansamblite Vennaskond ja The Flowers Of Romance kitarrist. Viimastel aastatel on ta elanud Nepali pealinnas Kathmandus, kuid ka Tiibetis, Sikkimis ja Tiibeti eksiilvalitsuse residentsiks olevas Dharamsala mägilinnas Indias. 2., täiendatud trükk

Hispaaniast räägitakse peamiselt kui päikese, paella, flamenko, härjavõitluse ja tulise temperamendiga inimeste maast. Ometi moodustab see vaid stereotüüpse murdosa tuhandenäolisest Hispaaniast. Raamat pakub avastamist paralleelmaailmades: ajaloos ja kaasajas, linnas ja looduses, kunstisaalides ja hipirandadel, traditsioonides ja vabameelsuses, puhkehetkedel ja pöörastel Hispaania fiesta'del. Autor viib teid ringkäigule erinevates maakondades Baskimaast Andaluusiani ja Katalooniast Galiciani. Selle käigus veendute, kuivõrd võivad kultuur, inimesed ja loodus ühes riigis üksteisest erineda nagu öö ja päev!

Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

KRISTER KIVI on ajakirjanik, luuletaja, reisikirjanik. Lugeja ees avanevad nüüd Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias.

Eduard Vilde oli esimene Eesti tõsine reisikirjanik. Reisikirjade saatmine Eesti ajalehtedele oli talle emotsionaalselt huvitav ja majanduslikult vajalik. Vilde elas 20 aastat oma elust väljaspool kodumaad. On mõeldamatu, et see aeg ja need kohad ei mõjutanud tema isikut ja tema loomingut. Vilde reisikirjadel on aga väga selge iseseisev väärtus. Need näitavad meile, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses avardus eestlaste maailmapilt. Vilde tundis nii Eestit kui maailma, ses mõttes on ülihuvitav vaadata, mida ja kuidas ta siinsele lugejale laiast maailmast serveerib.

Kairi Tilga on Eduard Vilde Muuseumi juhataja, kes on nende kaante vahele pannud esimese tervikliku ülevaate Vilde reisidest ja reisikirjadest.

Kuido Merits on töötanud Ukrainas nii Eesti suursaatkonna asejuhi kui ka OSCE erivaatlusmissiooni liikmena. Ta tunneb Ukrainat, selle maa kultuuri ja poliitilist köögipoolt peensusteni. Oma raamatus on ta aga ühendanud poliitika, diplomaatia, sõja ja kunsti arusaadavaks ja üldinimlikuks tervikuks, mis puudutab igaüht, kes tunneb muret õigluse pärast meid ümbritsevas maailmas. Selle raamatu põhipaatos on aga väga praktiline – Ukraina saatust ning Ida-Ukraina ja Krimmi staatust ei tohi unustada. Kuido Meritsa sulest on Wido Moritza varjunime all ilmunud ka Eesti välispoliitika telgitagustest rääkiv ilukirjanduslik teos "Mullivabalt".