Tooted

Tuntud Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja elulugu.

Sisukord:
Teen ämmamooriga juttu
Ahvimajas
Lugu kahest teatrisõbrast
Annaks õige vanaisale orvietaani?
Igaüks ei tahagi tapetsiiriks saada
Ad maiorem dei gloriam
Vähe tõenäolised seiklused
Kuulus kamp
Rändkomejant
Lavale ilmub prints de Conti
Hoia end, Bourgogne, Molière tuleb!
Bruhahaa!!!
Petit-Bourbon
Äranarritud sinine salong
Kes külvab tuult
Salapärane härra Ratabon
Armukadeda printsi kurblik lugu
Pärast armukadeda printsi hingusele minekut
Kes ta on?
Näitekirjaniku kool
Egiptlane vaderiks
Et välk teda tabaks!
Sapine armunu
Võliklavessiin
Ta ärkab ellu ja sureb jälle
Amphitryon
Suur elluärkamine
Monsieur de Pourceaugnac
Egiptlasest saab Neptunus, Neptunusest apollon ja Apollonist Louis
Ühislooming
Stseenid pargis
Madeleine lahkub
Õnnetu reede
Mullast oled sa võetud
Hüvastijätt pronksi valatud komödiandiga

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

Käesolev raamat ei ole kunstiteaduslik traktaat, vaid jutustus suure kunstniku elust ja loomingust. Sellega on seletatavad ta iseärasused.
Raamatu maht ei võimaldanud üksikasjaliselt analüüsida suure kunstniku ligi üheksakümmend aastat kestnud elu ning ta nii mitmekesist ja rikkalikku loomingut. Näiteks on raamatus Michelangelot kui arhitekti käsitletud hoopis vähem põhjalikult kui ta seda pälvib. Lisaks on jäetud puudutamata paljud tähtsategi sündmuste üksikasjad Michelangelo elust ja tegevusest, mida on teistes raamatutes pikemalt käsitletud.
Ruumi vajas autor aga niisuguste asjade jaoks, millest Lääne kirjanduses rääkida ei armastata, mis on aga olulised teadusliku objektiivsuse huvides. Michelangelot kui kunstnikku ja humanisti ei saaks õigesti mõista, kui ei kõneleks sellistest faktidest nagu Itaalia poliitiline tragöödia, eriti Firenze võitlus Itaalia ja rahvusvahelise reaktsiooni jõudude vastu aastail 1529-1530.