Tooted

Romaan kirjeldab Vändra ümbruse talurahva rasket elu teoorjuse ajal, alates sündmustega 1841. aastal, inimeste igatsust oma maalapi järele ning talurahva rahutusi.

Kaheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustegs 1841. aastal, igatsusest oma maalapi järele ning talurahva rahutustest. Romaan pohineb ajajärgu uurimisel ning on rikas olustikulistest piltidest ja tihedalt seotud autori esivanemate ning tolleaegsete haritlaste (J. V. Jannsen, K. Körber jm) elu ja tegevuse valgustamisega. Kokkuvõttes omab teos tõsist kultuuriloolist kaalu ning on ka ilukirjanduslikult õige mitmepalgeline, tõsiste sündmuste vaheldudes lõbusate episoodide ning rahvatraditsioonis säilinud lugudega. Ka väljendustes esineb rohkesti rahvapäraseid ütlusi ning keelendeid.

Mihhail Bulgakovi päeviku konfiskeerisid OGPU julgeolekutöötajad 1926. aasta mais ja kuigi kirjanikule päevik tagastati, otsustas ta päevikupidamisest loobuda. Bulgakovi tungival soovil hakkas päevikut pidama tema abikaasa Jelena Sergejevna, kes tegi seda seitse aastat (1933-1940), kirjaniku viimaste elupäevadeni. Selles raamatus vahelduvad Mihhail Bulgakovi ja Jelena Bulgakova päevikud nende tolleaegse kirjavahetusega. Tulemuseks on mahukas kirjeldus kirjaniku eluteest, tema isiklikust elust, suhtest Staliniga, samuti vene kultuuriringkondadest ning "Meistri ja Margarita" ja teiste teoste sünniloost. Päevikuid ja kirjavahetusi illustreerivad fotod ja selgitavad kommentaarid.

Kui Adirondacki suvelaagrist kaob teismeline tüdruk, põrkavad kokku kaks maailma. 1975. aasta augustikuu varahommik: laagri kasvataja avastab tühja voodi. Selle asukas Barbara Van Laar on kaduma läinud. Barbara pole tavaline kolmeteistaastane: ta on sellesama perekonna tütar, kes on suvelaagri omanik ja tööandja suuremale osale kohalikust elanikkonnast. Kusjuures see pole esimene kord, kui Van Laaride laps kaduma läheb. Barbara vanem vend kadus samamoodi neliteist aastat tagasi ja teda ei leitudki.

Hindrek Meri alustas oma elu hinnatud diplomaadi peres Euroopa südames. Kuid I maailmasõja saabudes ja poliitilise olukorra muutudes tuli ka temal sarnaselt paljude eestlastega koos ema ja vanema venna Lennart Meriga Siberisse asuda. Haigused, toidupuudus ja hirm tuleviku ees suudeti siiski üle elada ning terve pere jõudis Eestimaale tagasi. Autor räägib oma õpingutest Tallinnas ja Tartus ning selle kirjelduse kaudu avaneb isikupärane vaade noorte elule viiekümnendate aastate Nõukogude Eestis. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist sukeldus autor rohkem kui neljakümneks aastaks riigiteenistusse, algul ENSV Riiklikus Plaanikomitees, hiljem Eesti Majandusministeeriumis. Ka nendest aastatest on autoril mõndagi meelejäävat meenutada. H. Meri mälestused on huvipakkuvad selle poolest, et autor valgustab N. Liidu majandussüsteemi n.-ö. seestpoolt – ta puutus igapäevatöös kokku nõukogude süsteemi ja partei funktsionääridega.