Tooted

Seitse inimpõlve tagasi, millal issanda aastaid oli täitunud 1697, kutsus jumal Rootsi õiglase kuninga Karl XI oma rahuriiki ja siis hakkas üsna noorukese kuningana maad valitsema tema poeg Karl Kaheteistkümnes. Samal ajal... tabas ta suurt ja vägevat riiki, kõige enam aga selle kauget meretagust Eestimaa-nimelist provintsi painav viletsus...

Ilmselt eesti kirjanduse haaravaim Põhjasõja-aineline romaan on sündinud mitmeti vastuolulise kirjaniku Enn Kippeli sulest. Esmatrükis 1937. aastal ilmunud kaheosalise romaani "Kui Raudpea tuli" teine trükk ilmus juba kaks aastat hiljem. Kolmandat trükki tuli oodata aastani 1996, kuid põhjuseks polnud teose vähene kirjanduslik väärtus, vaid pigem Nõukogude režiimile vastuvõetamatult soodsas valguses näidatud "vale poole" ehk Rootsi Põhjasõja-aegne tegevus. Liiati on raamatu nimikangelaseks noor Rootsi kuningas Karl XII ehk Raudpea ise.

Kašelott õpib, kellega koos ta rändama hakkab, aara heidab himustava pilgu oma kaunile naabrile, šimpans õpib mängust kasu saama. Kultuur loob hiigelhulgal kavandamata ja planeerimata teadmisi. Kogu maailm räägib, laulab ja vahetab salasõnumeid. Kultuur ei ole midagi niisugust, mida inimene endale ainuomaseks saab pidada. Carl Safina juhatab meid teistesse kultuuridesse. Lugeja ees avaneb kašelottide, uhkete selvalindude aarade ja meie lähimate looduslike sugulaste šimpanside elu nende oma kultuuris.

«Pelikani memorandum» algab kahe Ülemkohtu liikme mõrvaga. Mõrvade motiivini jõuab Darby Shaw, õigusteaduskonna üliõpilane, ja kirjutab selle kohta memorandumi. Siis äkki on ta ise tagaotsitav ja hädaohus ning peab tegema, mida suudab, et ellu jääda ning ohtlikud kurjategijad paljastada. Raamatu põhjal on tehtud menukas film, peaosades Julia Roberts ja Denzel Washington. Enamikus Grishami raamatutes on peategelasteks juristid. Sageli kuulavad nad oma südametunnistuse häält ning asuvad õigluse eest võitlema, isegi kui see pole neile endale kasulik. Oma viimastes romaanides on Grisham näidanud ka ahnuse ja karjäärihimu laostavat mõju inimesele.

Saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolise triloogia teine osa, romaani "Juudi sõda" järg jutustab Josephus Flaviuse elust pärast Roomavastase ülestõusu nurjumist.

Esimene maailmasõda, taluelu Läänemaal, Haapsalu gümnaasium, Saku kodumajanduskool, Tondi sõjakool, Eesti politsei, Auto-Tankirügement, Päts, Laidoner, teine maailmasõda, okupatsioonid, 21.06.1940 Tallinnas, Punaarmee, Ülenurme luurepataljon, ohvitseride saatused, küüditamised, metsavennad, Omakaitse, hävituspataljonid, Saksa sõjavangis Preisimaal ja Brandenburgis, mobilisatsioonid, soomepoisid, Uluots, lahingud 1944. aastal Narva all, Sinimägedes ja Avinurmes, Maitla, põgenemine Rootsi, Kanadasse, kannatused Eestis peale sõda, arreteerimised, NKGB küüsis, Magadan-Kolõma surmalaagrid või Stalini Auschwitz, küüditatute elu Siberis, väeteenistus Punaarmees, armastus, elu ja surm igasugustes variantides – kõik põimub punase lõngana läbi sugukonna romaani. Väikeste inimeste elud peegeldavad Eesti riigi ja rahva keerulist ajalugu, mida sageli on raske mõista. Romaan pakub võtmeid, aga uksi pärani ei ava, sest seda ei oska keegi.