Tooted

Teose tõlkija Anu Põldsam ütleb oma saatesõnas, et judaism on kirju nii horisontaalses plaanis ehk oma esindajate poolest kui ka sügavuti minnes ehk selle õpetuse tõlgendamise ja selle järgi elamise osas ning lisaks sellele on ta pidevas endaksjäämise ja kohanemise protsessis, muutudes ning oma olemuse juurde jäädes. Leo Baeck oli mõtleja ja õpetlane, ent samal ajal ka rabi ja kogukonna juht. "Judaismi olemus" nägi ilmavalgust aastal 1905 vastusena protestantliku teoloogi Adolf von Harnacki aastal 1900 avaldatud teosele "Kristluse olemus". Baecki jaoks oli kristlus romantiline ja judaism klassikaline religioon. Kui kristlus oli tema arvates suunatud üksikute hingede päästmisele, siis judaismi eesmärgiks on kogu inimkonna kollektiivne lunastus.

Sisu:

• "Rünnak.Volontääri jutustus"
  
• "Metsaraiumine. Junkru jutustus"
  
• "Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu"
  
• "Markööri märkmed. Jutustus"
  
• "Sevastoopol detsembrikuus"
  
• "Sevastoopol mais"
  
• "Sevastoopol 1855. aasta augustis"
  
• "Laul lahingust Mustal jõel 4. augustil 1855. aastal"
  
• "Tuisk. Jutustus"
  
• "Kaks husaari. Jutustus"
  
• "Mõisniku hommik"

Kui Samantha Ellioti isa suri, oli tema viimane soov, et tütar otsiks üles oma vanaema, kes lahkus ootamatult kodunt, kui Samantha oli alles imikueas. Ja nüüd on Samantha tohutu suures räpases New Yorgis, vanemad surnud, mehest lahku läinud, ihuüksi maailmas...
Michael Taggert, mees, kelle majas on Samantha isa ostetud korter, on tüdruku arvates võluv ja nägus – nägusaim, keda ta eales näinud. Mike’i nakatav elurõõm aitab tal oma hingehaavadest paraneda ning ta lööb õitsele nagu lill pärast vihma. Kuid Mike’i lähenemiskatsed tõrjub ta kindlalt tagasi. Mike on meelt heitmas, kuid ei anna alla, ja kui nad hakkavad ühiselt uurima Samantha vanaema minevikku, suudab ta tüdrukus äratada ammugi igaveseks maha maetud tunded. Samm-sammult jõuavad nad lähemale saladustele, mille tagajärjel 1928. aastal oli vallandunud metsik veresaun, saavad teada, mida kujutas endast hurmav bluusilaulja Maxie...

Romaanile «Sõda ja rahu» kuulub L. Tolstoi kirjanduslikus pärandis keskne koht. Tolstoi töötas romaani kallal kuus aastat. Algselt plaanis Tolstoi triloogiat dekabristidest, millest «Sõda ja rahu» (esialgse pealkirjaga «Lõpp hea, kõik hea») oleks moodustanud vaid esimese osa, käsitledes 1812. aasta sündmusi. 1825. ja 1856. a. sündmusi oleks käsitletud järgmistes osades. Ent peatselt piirab Tolstoi oma teemat kitsama ajaloolise epohhiga, samuti muutub keerulisemaks romaani idee. Ajalooliste materjalide erakordne rohkus ei mahu enam traditsioonilise ajaloolise romaani raamidesse. Autor uuris hoolikalt läbi tohutu hulga 1812. aasta sündmusi käsitlevaid ajaloolisi ürikuid, memuaare, kirju.

Ülemöödunud sajandi prantsuse klassiku Alphonse Daudet' kuulsad Tartarini-lood kuuluvad maailmakirjanduse loetavamate teoste hulka. Nad ilmusid ligi kahekümneaastasel ajavahemiul algul kirjanduslike joonealustena ajalehtedes, hiljem iseseisvate raamatutena. Kirjaniku loomingus on Tartarini seiklustel eriline koht. Tema sotsiaalkriitiliste teoste tsüklis on need lustakaks kõrvalhüppeks nagu Balzac'il «Antsakad lood» või Rolland'il «Colas Breugnon». Ometi on nad eht-dodeelikud ja tutvustavad meile suure meistri talenti kogu selle säravas mitmepalgelisuses. Tartarini näol lõi Alphonse Daudet omamoodi rahvusliku koondkuju, kelle algtüüp pärineb küll Provence'i väikekodanluse killast, kuid kelle iseloomujooned - ohjeldamatu kiitlemine, lobisemishimu, enese ülistamine, seikluslust, aga sealjuures ka argus - on sobivad ja kohaldatavad tolleaegse Prantsusmaa kodanluse karikeerimiseks üldse. «Prantsusmaal on igaüks veidi taraskoonlane,» ütleb kirjanik oma teose epigraafis. Kuid ka paljudes teistes rahvastes ja meis endiski pole sugugi nii vähe taraskoonlikku, kui me seda arvame. Seetõttu olgem leebed vapra, võrratu ja õnnetu Tartarini suurte ja väikeste nõrkuste suhtes, enda juures aga püüdkem neid vältida...