Tooted
Saksamaal sündinud ja õppinud ning USA-s tegutsenud Leo Strauss (1899–1973) on üks intrigeerivamaid poliitilisi mõtlejaid pärast Teist maailmasõda. Tema peateos „Loomulik õigus ja ajalugu“ (1953) annab sissejuhatuse poliitilise filosoofia ajalukku. Raamat keskendub küsimusele, kuidas Lääne traditsioon on mõistnud õige ja väära eristuse vahekorda loodusega. Kas arusaamad heast ja kurjast, paremast ja halvemast elust on kokkuleppelised ja sõltuvad kultuurist või tulenevad millestki loomulikust, loodusest? Raamat käsitleb ajaloolist relativismi, Max Weberi väärtusvaba sotsiaalteadust, loomuliku õiguse idee päritolu ning Platoni, Aristotelese ja Cicero ideid. Süvenetakse Hobbesi, Locke’i, Rousseauja Edmund Burke’i katsetesse loomulikku õigust au sisse tõsta, mis siiski süvendasid filosoofia allakäiku. Tõlkija järelsõna avab Straussi mõtlemise tagamaid ja postuumset mõju USA poliitikale.
Kui Samantha Ellioti isa suri, oli tema viimane soov, et tütar otsiks üles oma vanaema, kes lahkus ootamatult kodunt, kui Samantha oli alles imikueas. Ja nüüd on Samantha tohutu suures räpases New Yorgis, vanemad surnud, mehest lahku läinud, ihuüksi maailmas...
Michael Taggert, mees, kelle majas on Samantha isa ostetud korter, on tüdruku arvates võluv ja nägus – nägusaim, keda ta eales näinud. Mike’i nakatav elurõõm aitab tal oma hingehaavadest paraneda ning ta lööb õitsele nagu lill pärast vihma. Kuid Mike’i lähenemiskatsed tõrjub ta kindlalt tagasi. Mike on meelt heitmas, kuid ei anna alla, ja kui nad hakkavad ühiselt uurima Samantha vanaema minevikku, suudab ta tüdrukus äratada ammugi igaveseks maha maetud tunded. Samm-sammult jõuavad nad lähemale saladustele, mille tagajärjel 1928. aastal oli vallandunud metsik veresaun, saavad teada, mida kujutas endast hurmav bluusilaulja Maxie...
Romaanile «Sõda ja rahu» kuulub L. Tolstoi kirjanduslikus pärandis keskne koht. Tolstoi töötas romaani kallal kuus aastat. Algselt plaanis Tolstoi triloogiat dekabristidest, millest «Sõda ja rahu» (esialgse pealkirjaga «Lõpp hea, kõik hea») oleks moodustanud vaid esimese osa, käsitledes 1812. aasta sündmusi. 1825. ja 1856. a. sündmusi oleks käsitletud järgmistes osades. Ent peatselt piirab Tolstoi oma teemat kitsama ajaloolise epohhiga, samuti muutub keerulisemaks romaani idee. Ajalooliste materjalide erakordne rohkus ei mahu enam traditsioonilise ajaloolise romaani raamidesse. Autor uuris hoolikalt läbi tohutu hulga 1812. aasta sündmusi käsitlevaid ajaloolisi ürikuid, memuaare, kirju.
„Vait olla ja edasi teenida“ on tempoka arenguga lugu noorte meeste ajateenistusest Eesti Kaitseväes. Humoorika stiiliga on autor püüdnud edasi anda sõjaväeelu argipäeva, mis kohati areneb lausa absurdini. Peategelane Mike, ülekaaluline egoistist Vilde, tülinorija Kanter, karm, kuid pehme südamega mehemürakas Tölp, range leitnant Pilberg ja paljud-paljud teised tegelased püüavad ennast selles karmis maailmas maksma panna. Olles astunud ajateenistusse, kogevad loo tegelased, et tegu ei olegi kohaga, kus õppused, kord ja distsipliin käsikäes käivad. Sekka tuleb ka napsutamist, hüppes käimist ja kauneid naisi. Paraku ei puudu siit ka tõsised mured ja kurvad sündmused.