Tooted

1954. a. sooritas inglise loomapüüdja Gerald Durrell matka Lõuna-Ameerikasse. Elavalt ja köitvalt jutustab ta raamatus "Joobnud mets" oma seiklustest Argentiina pampas ja Paraguais Chaco väheuuritud piirkondades, jutustab nende paikade loodusest, Lõuna-Ameerika kontinendi loomade ja lindude elust, kirjeldades neid mitte ainult teadusliku täpsusega, vaid ka laitmatu kunstimeisterlikkusega. Jätkates haruldaste loomade otsimist, suundub Durrell Patagooniasse ja seejärel Andide eelmäestikku. Oma teises raamatus "Sahisev maa" kirjeldabki autor sellel reisil läbielatud seiklusi.

Jonathan Roseni 1997. aastal Londonis ilmunud meisterlik debüütromaan jutustab kahest noorest armastajast, kelle suhteid mõjutab piinav haigus - anoreksia. Kirjaniku käsitlusviis on mõjus segu tõsiasjadest ning emotsioonidest. Tulemuseks on valulik, kuid üsna laiahaardeline üldistus söömishäiretest põhjustatud traumast, mille ohvriks langeb ühe rohkem inimesi kogu maailmas. Raamatus leiame inimesi vaevavaid paineid, kohutavat tühjusetunnet, piina ja igatsust - aga ka suure armastuse, mis peab kõigest üle aitama.

"Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii palju kirjandust - draamasid, romaane, boigraafiaid, diskussioone. Enam kui kolme sajandi kestel on ta taas ja taas ära meelitanud poeete ning tegevusse pannud õpetlasi ja ikka veel sunnib ta kuju kahanematu jõuga uuesti end vormima. Sest kõiges selles, mis on segamini, peitub igatsus selgeks saada, ja selles, mis pime, igatsus valguse järele."

New York Timesi menuk jutustab loo kolme põlvkonna palestiina-ameerika naistest, kel on pärast oma kogukonnas aset leidnud šokeerivat lähisuhtevägivalda raskusi isiklike soovide väljendamisega araabia kultuurikeskkonnas, kus kehtivad ranged piirangud. Lugu räägib Israst, kes abiellub noorelt ja kolib Brooklyni, ning tema tütrest Deyast, kes peab võitlema oma unistuste ja perekonna traditsioonide vahel.

6. juuni 1944 ehk nn D-Day oli päev, mil toimus II maailmasõja otsustavamaid operatsioone – Normandia dessant, mille käigus tungis 150 000 Briti, Ameerika ja Kanada sõdurit üle La Manche’i väina Prantsusmaa rannikule. Järgnenud lahingud panid aluse fašistliku Saksamaa ülemvõimu kukutamisele Euroopas. Raamatusse on kogutud operatsioonis osalenute isiklikke mälestusi, lõike hukkunute päevikuist ja kirjadest ning ellujäänute seniavaldamata memuaare ja intervjuusid. Tulemuseks on usaldusväärne ja vahetu ülevaade maailma ajaloos pöördeliseks kujunenud päeva sündmustest. Jonathan Bastable on tegutsenud The Sunday Times'i ja teiste väljaannete väliskorrespondendina, teinud muuhulgas reportaaže Vene parlamendihoone kaitsmiselt 1993. aastal ja Armeenia–Aserbaidžaani sõjast, toimetanud mitmeid populaarseid raamatuid ning kirjutab praegu kaht romaani. "Normandia dessandis" on ta kindralite, reameeste, riigitegelaste ja tsiviilisikute tunnistused oskuslikult ladusaks jutustuseks põiminud.

Piper Kerman, kel on tõusujoones kulgev karjäär, elukaaslane ja armastav perekond, meenutab hädavaevu seda tuulepäist noort naist, kes kümme aastat varem viis tollist läbi kohvritäie narkoraha. Ent minevik saab ta kätte. Haljale oksale jõudnud Smith College'i vilistlasest saab vang number 11187–424. Kerman mõistetakse 15 kuuks kurikuulsasse Danbury föderaalvanglasse Connecticuti osariigis, kus ta on üks miljonitest, kes kaovad Ameerika karistussüsteemi „küülikuurgu". Alates esimesest pealaest jalatallani läbiotsimisest kuni vabastamiseni õpib ta toime tulema kummalises maailmas, mida juhivad sunniviisilised ranged käitumisnormid ja meelevaldselt tõlgendatavad reeglid. Kerman kohtub naistega, kes vaatamata erinevale nahavärvile, taustale ja elukogemusele üllatavad teda väikeste lahkusemärkide, tarkade, kuigi karmide õpetussõnade ja siira omaksvõtuga.

Kes on Terry Lennox - kas kartmatu sõjasangar, põhjakäinud joodik, rikka naise kaisukaru või gangsterite kambamees? Kas ta üldse ongi Terry Lennox? Mis tegelikult juhtus Encino häärberis? Kui kogenud eradetektiiv Philip Marlowe neid mõistatusi lahendama asub, muutub tema enese üksluine elu mõneks ajaks õige keeruliseks.

Esimene osa romaanisarjast, mis jutustab Egiptuse võimsamast vaaraost, kes valitses üle kuuekümne aasta. Ramses oli alles neljateistkümneaastane nooruk, kui ta kaasati riigi juhtimisse. Tema isa, vaarao SetiI, oli rajanud maailma võimsaima riigi. Kes saab tema järglaseks? Kas võimuahne ja kaalutlev vanem poeg Khenar või kirglik ja otsustusjulge Ramses? Seti pühendab teiste teadmata Ramsese vaarao ametisaladustesse.

Ludwig Renn oma romaaniga "Sõda" on saavutanud peaaegu samasuguse kuulsuse kui E. Remarque oma esikteosega "Läänerindel muutuseta". Ludwig Renni kui kirjandusliku pseudonüümi taga peitub Arnold Vieht von Golssenau, kes on sündinud Dresdenis 1889. a. ja võttis ohvitserina osa maailmasõjast, teenis seejärel lühikest aega Saksa politseiväes, kust lahkus majorina. On kirjandusteadlasi, kes Renni asetavad kõrgemale Remarque'ist. Renn üllatas oma "uusasjalikkusega". Ta ei taotle mingit erilist efekti ega taha läbi suruda mingit kindlat ideed, veenet. Ta ainult kirjeldab kainelt tõsiasju, nii nagu ta neid sõjas näinud.

Suhete mõistmiseni jõudnud on tegelikult jõudnud ka elu põhitõdede mõistmiseni ning seeläbi rahuloluni enda ja maailmaga. Suhtesõlmedes viseldes jooksevad pusasse ka muud elu olulised niidid. Või tegelikult – kas üldse ongi mingit muud elu? Elu, mis ei põhineks suhetel kellegiga, olgu või sinu suhtel sinu endaga? Lähisuhteid samastatakse seksiga. Mis on see, mis teeb seksist meie suhete sünonüümi ja miks me tegelikult peame seksi oma elus nii oluliseks? Miks tundub olevat nii raske jõuda tõelise armastuseni ning mis seisab minu ja mu soovi vahel armastada ja olla armastatud?

Pikaajaline naisteajakirja peatoimetaja ja erinevate vaimsete teadmiste uurija Inga Raitar on läbi isiklikel kogemustel põhinevate äratundmiste jõudnud suhete mõistmises väga üllatavate järeldusteni.

Kunstnikust peategelase Charles Ryderi mälestused Bridesheadist ja sõprusest Sebastianiga on otsekui kuldses kumas, need jäävad tema elu parimateks aastateks, kaotatud paradiisiks, mida pole võimalik tagasi saada.

Suur Ajalugu on veel saareelanikest kusagil väga kaugel, nende elu voolab rahulikult ajast aega kindlas elu- ja töörütmis. Peamine on väikese Oldre saare inimeste jaoks järjest paremaks elupaigaks muutmine, teiselt poolt aga Aruka külainimeste saatuste keerdkäigud. Minnakse paari ja saadakse lapsi, tülitsetakse ja lepitakse. On värvikaid karaktereid, heasoovlikke ja pahatahtlikke inimesi, erinevaid temperamente, traagikat ja saartele nii omast huumorit.

 

Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.