Tooted

Lindsey Sloan õpetab Randolph-Loweni keskkoolis eriti andekaid õpilasi, keda ootab suurepärane tulevik kaugel nende väikesest Alabama kodulinnast. Kui põhjast saabub ninakas uurija Jace Nolan ja süüdistab tema õpilasi kirikute süütamises, satub Lindsey raevu.

Eesti kõikides eluvaldkondades on välisriikidega suhtlemine hüppeliselt elavnenud. Riigi majanduse energeetikasektori aktiivsus kontaktide loomisel välispartneritega kiirendab selle tähtsa majandushatu lähenemist üldtunnustatud tasemele soojuse ja elektri tootmisel ning tarbimisel. Üleminekuperioodi sõlmküsimuste lahendamist (keskkonnakaitse, energiasääst) aitavad leevendada töised sidemed välispartneritega. Soojustehnika sõnaraamatu kasutajana näevad koostajad eelkõige vastava ala spetsialisti, et võimaldada tehnilise info laiemat kasutamist ja soodustada kasulike kontaktide arengut.

Lisbeth Salander kannab karistust Flodberga naistevanglas, kus ta tunneb end võrdlemisi turvaliselt ja teeb kõik selleks, et vältida konflikte teiste kinnipeetavatega. Flodberga on aga vangla, mis on langenud täielikult vangide kontrolli alla. Kui Lisbeth kaitseb üht noort Bangladeshist pärit naist, satub ta kohe vastamisi vangla mitteametliku juhi Benitoga.

Vanglasse tuleb Lisbethile külla Holger Palmgren, kelle käsutusse jõudnud dokumendid heidavad uut valgust naisele lapsepõlves räigelt liiga teinud sotsiaalsüsteemile. Seejärel palub Lisbeth Mikael Blomkvisti abi väikese taustauuringu läbiviimiseks.

Millenniumi sarja 5. raamat

Lisbeth Salander kannab karistust Flodberga naistevanglas, kus ta tunneb end võrdlemisi turvaliselt ja teeb kõik selleks, et vältida konflikte teiste kinnipeetavatega. Flodberga on aga vangla, mis on langenud täielikult vangide kontrolli alla. Kui Lisbeth kaitseb üht noort Bangladeshist pärit naist, satub ta kohe vastamisi vangla mitteametliku juhi Benitoga.

Vanglasse tuleb Lisbethile külla Holger Palmgren, kelle käsutusse jõudnud dokumendid heidavad uut valgust naisele lapsepõlves räigelt liiga teinud sotsiaalsüsteemile. Seejärel palub Lisbeth Mikael Blomkvisti abi väikese taustauuringu läbiviimiseks.

Millenniumi sarja 5. raamat

Seisame pidevalt silmitsi muutustega: turu kõikumised ja ebastabiilne majanduskeskkond, tehnoloogilised läbimurded ja geopoliitilised olud. Alex Budak selgitab, kuidas juhtida ning viia ellu positiivseid muutusi ning säilitada paindlikkus ja otsustavus kõikvõimalikes oludes, alates rohujuuretasandist kuni globaalsete liikumisteni välja.

Edu ei saada neid, kes jäävad ootama õigeid olusid või kes eeldavad, et ainuüksi juhirollist piisab mõju avaldamiseks. Võidavad hoopis liidrid, need, kes veenavad, inspireerivad, ehitavad kestvaid partnerlussuhteid ja kujundavad seeläbi uued mängureeglid. Budaki käsiraamat ei ole pelgalt inspiratsiooniallikas esimeste sammude astumiseks, vaid praktiline teejuht, mis põhineb tema loengutel California Berkeley Ülikoolis, kus ta on koolitanud tulevasi liidreid ja innovaatoreid. Veenvaid lugusid toetab muutuste looja lõuend, tööriist, mille abil ideid struktureerida, parendada ja samm-sammult realiseerida.

TV3 "Su nägu kõlab tuttavalt" on olnud viie hooaja kestel Eesti kõige populaarsem meelelahutussari, mille vaatajaskond on ajuti ületanud isegi 400 000 televaataja piiri. Kõik need viis hooaega on selles saates olnud teravkeelseks kohtunikuks Olav Osolin, kes on ka ainsana kohtunikupingilt ära vaadanud absoluutselt kõik etteasted, millega osalejad on inimesi nii südamest naerma pannud kui ka mõnikord neile pisara silma toonud. Aga lisaks sellele on Osolin ringi jalutanud telesaate telgitagustes ja näinud oma silmaga, mis toimub siis, kui rahva pühapäevaõhtune meelisprogramm pole veel peale hakanud, ja ka siis, kui kaamerad on juba välja lülitatud. Ja kuna ta ei tahtnud seda kõike ainult enda teada jätta, siis pani ta oma muljed kirja raamatusse "Need näod kõlavad tuttavalt". See rohkelt illustreeritud raamat pajatab haaravalt näosaate köögipoolest ja tipphetkedest ning seda nii autori enda kui ka teiste osaliste silmade läbi. See on erakordselt põnev lugemine Eesti kõige populaarsema telesaate tegemisest, mis peaks huvi pakkuma nii neile, kes tahaksid veel kord selle vahvamaid hetki meelde tuletada, kui ka neile, kes on juba aastaid himustanud teada saada, kuidas seda tegelikult tehakse.

Briti salaluuresse jõuavad andmed, et seal tegutseb võimekas ja kõrgele kohale jõudnud Nõukogude agent. Tema reetlikkus on juba nurjanud mitmed hoolikalt kavandatud operatsioonid ning tema tõttu on hävinud parimad agendid. Reeturit asub püüdma luure võimekaim analüütik Georgey Smiley.

Smiley triloogia esimene raamat. Raamatu autor töötas viis aastat Briti välisteenistuses. Tuntuks sai ta raamatuga "Spioon, kes pääses külma käest".

Alfred Hitchcock leidis filmides oma fantaasiate ideaalse väljendusvahendi, mida jagas kogu maailmaga. See raamat ammutab ainet autori pikkadest vestlustest Hitchcockiga ning paljastab seniteadmata fakte inimesest, režissöörist ja tema filmidest. Chandler rääkis ka Hitchcocki naise Alma ja tütre Patiga ning paljude ekraanilegendidega, kes Hitchcocki filmides kaasa tegid, sealhulgas Cary Granti, Ingrid Bergmani, Grace Kelly, Joan Fontaine'i, Laurence Olivier', Henry Fonda, Kim Novaki, Anthony Perkinsi, Janet Leigh' ja teistega. Tulemuseks on ainulaadse kunstniku intiimne, kuid ometi ülevaatlik portree.

Raamat jutustab loo Tamma värvikast karjäärist, eraelust, võitudest ja kaotustest elus ja platsil. Lisaks kirjeldatakse läbi tema isiku ja kaasaegsete intervjuude kogu tollast korvpalli- ja ühiskondlikku elu.

Tänapäeva ameerika krimikirjanduse rajaja Raymond Chandleri kaheksa parimat novelli. Lugude tegevus toimub Lõuna-Californias, need on täis pinget, vägivalda ja tragöödiat, ja igas loos mängivad rolli nii alkohol, tulevahetused kui ka detektiiv, kel on silma naiste jaoks ja terav õiglustunne.

Samuti on võimalik ära tunda ühiseid stseene, tegelasi ja jooni Marlowe-romaanidega, mis tegid Chandlerist oma žanri ületamatu meistri või nagu kirjutab Daily Telegraph: "Ta oskab kirjutada nii, et see haarab kaasa juba esimesest lausest. Proosa on napp ja viimistletud: täis elu ja isikupära – pingul nagu võitlusse hüppav tiiger."

"Nii vara!" imestab Kaili.
"Kella viieks aurasid taadil kartulid laual ja siis ei aidanud jutt ega nutt, muud kui maast lahti ja sööma! Ja kohe raamatud kotti ja vöö vööle! Viis kilomeetrit läbi metsa - see andis parasjagu mõõta - ja siis veel kaks üle lageda põllu. Aga aega oli ka, nii et aitas. Sai seda teed mitmet viisi peeneks tehtud, kuid mõnikord jõudsime poistega ikkagi nii vara koolimajasse, et see oli alles pime. Ja siis need kojuminekud -! Missuguseid ringe sai tehtud ja mida kõik nähtud! Mäletan: küla lõpus Sule aida taga kasvas hiiglasuur õunapuu, veel südatalvel tilkusid selle otsas jäätanud pabulad. Käisime neid kaigastega maha pildumas. Ükskord juhtus Sule papi nägema - lubas püssiga põrutada. Oleksid sa näinud, kui palju meil siis jalgu all oli! Otse üle põllu metsa poole, nii et lumi lendas! Kus olid ikka ajad! Aga nüüd - passi koolimaja ees bussi ja ole kukupai. Saad ehk mõnikord teisele sumkaga võmmu vastu selga anda, ja see on kõik su lõbu ning laul! Vähevõitu, eks ole!"
Peet räägib nii valjusti, nagu ei istukski ta vagunis võõraste inimeste seas. Et tema jutuvada takistada, küsib Kaili võimalikult vaikselt:
"Kas sa oma emast ja vennast midagi oled kuulnud?"

Eesti kirjanduse ajalugu läbi soomlase silmade. Kui eesti kirjandus jäi sõja ja stalinismi aastatel ellu ja ärkas uuele õitsengule 1960. aastatel, oli see ime, mis rääkis eestlaste enesekaitsest ja tahtest ning oskusest vastu panna: nii kirjeldab eesti kirjandust seda hästi tundev soome kirjanik ja esseist Juhani Salokannel. Selle raamatu aluseks on aastakümnete jooksul tehtud tähelepanekud, intervjuud eesti literaatidega ja arhiivitöö. Nii sünnib tervikpilt eesti kirjanduselu kujunemisest mitmesuguste võrgustike toel. Autor on seda tähele pannud, sest see on erinenud kirjanduselu ülesehitusest ja kujunemisest Soomes. Eestis tuttavad nähtused, nagu kirjanduslikud perekonnad, kirjanike ühised ülikooliõpingud, kultuuriväljaanded ja -organisatsioonid, paigutuvad sel kombel uude valgusesse. Ellujäämise edulugu sai jätku, kui taasiseseisvumine tõi koos oodatud vabadusega kaasa ka suure murrangu kirjanduselus. Seegi käis teistmoodi kui põhjanaabrite juures.