Tooted

Mis on õieti raha? On see hõbedast mägi, nagu arvasid Hispaania konkistadoorid? Või piisab savitahvlitest ja täistrükitud paberist? Kuidas me oleme jõudnud niikaugele, et enamik rahast on nähtamatu, enamasti vaid numbrid arvutiekraanil? Kust raha tuli? Ja kuhu ta kõik kadus? Ühe tänapäeva mõjukama briti ajaloolase, Harvardi ülikooli professori Niall Fergusoni uus raamat räägib sellest, et iga suure maailmaajaloolise nähtuse taga peitub mingi finantssaladus ning tutvustab lugejale neist kõige tähtsamaid. Näiteks võis renessanss tekitada kunsti- ja arhitektuuriturul tõelise buumi vaid seetõttu, et rikaste Põhja-Itaalia linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke olid otseses seoses kirjanduse, kunsti ja filosoofia õitselepuhkemisega. Ja see oli finantslollus, ennasthävitav maksete ajatamise ja devalvatsioonide keeris, mis muutis 20. sajandi algul maailma rikkaimate riikide hulka kuulunud Argentina vähem kui sada aastat hiljem sisuliselt arengumaaks. Rahanduse ajalugu kulgeb üles-alla, kriisid ja buumid toimuvad vaheldumisi. Nõnda ongi praegu, mil maailm vaevleb viimaste kümnendite suurima majanduskriisi küüsis, parim aeg lugeda Fergusoni põhjalikku ja köitvat raamatut, et mõista raha võidu- ja allakäike.

Ükski enesest lugupidav Mõrvaklubi liige ei ilmunud õhtusöögile, kuid peakülaline pajatas kahele kuulajale siiski omaloo -- fantastilise lahendamata mõrvajuhtumi, mis oli aset leidnud Chartres' lähedal asuvas tornis. Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, väitis ta, et tornis elab vampiir. Kõiki tarretas üdini tungiv hirm. Halvatuna usust, et lähenevat õnnetust pole võimalik vältida, jäid kõik abitult katastroofi ootama. Õnneks hajutas doktor Gideon Fell kõik hirmud ja tõi äärmiselt ebameeldiva tõe päevavalgele.

August 1991. Eesti rahva saatus ripub juuksekarva otsas. Kolm aastat kavalat ja kavakindlat laveerimist Moskvas ja julgeolekuvõrkudes ning eesti rahva äratamist ähvardab lõppeda meie juhtide arreteerimise ja vangistusega. Okupatsioonivõim on rakendanud ulatusliku diversiooni putšiga Moskvas. Valitud on selle uued käsilased Leedus ja Lätis. Kes on meie planeeritud juht? Reportaažilikus laadis meenutusteraamat annab ülevaate neist pingelistest päevadest ja öödest Tallinnas, Põlvas, Tartus, Haapsalus, Hiiumaal, Riias, Vilniuses, Moskvas, Foroses, Stockholmis, USA juhtkonnas. Autor, kes tegi kogu iseseisvumistee kaasa tippajakirjanikuna, annab ülevaate augustipäevadest läbi oma tähelepanekute ning intervjuude asjaosalistelt endilt

Raamat neile, kes tegelevad lastega – lapsevanematele, pedagoogidele, pastoritele, pühapäevakooliõpetajatele, vaimulikele. Käsitleb, miks peaks lapsele Jumalast rääkima ja kuidas lapsele Jumalast rääkida väga lihtsalt ja armastusega. Teoloogia on tegu ja kõne Jumalast, ning teod ja sõnad peavad teoloogias käsikäes käima, eriti lastele mõeldud teoloogias.

Noor psühholoog Sara võtab patsiente vastu kodus, garaaži kohal sisse seatud kontoris. Suure vana maja on tema ambitsioonikas ja ületöötanud mees Sigurd päranduseks saanud ning seal käib lõputu remont. Aga nii töö kui ka remont edenevad visalt. Kuni ühel päeval jätab Sigurd Sara telefonivastajale segasevõitu teate ja kaob.

Vanas pooleliolevas majas kisub kõhedaks. Asjad kaovad ja ilmuvad taas, ja kas need on kellegi sammud, mida Sara öösel pööningult kuuleb? Kui selgub kohutav tõde, tunneb Sara, et tal on üha raskem omaenda elu ja mõtetega toime tulla. Kas ta saab oma mälu usaldada? Kas tema kui teiste emotsioonide tõlgendamise ekspert ikka näeb omaenda tundeid? Ja kas ta saab end kusagil turvaliselt tunda?

Toulouse-Lautrec langes juba eluajal korduvalt tema kohta levinud lugude ohvriks. Paremini kui keegi teine oskas ta teeseldud muretu naeru taga kibestust näha. Ta ei lasknud end iialgi petta ei inimestest ega asjadest, kõige vähem aga suutis ta petta iseennast. Tema elu oli draama, lühike tragöödia, mille ta täie teadmisega, kuid niivõrd diskreetselt ja lausa õudusega igasugust kaastunnet vältidides lõpuni mängis (eks olnud põlatud kääbus sõna otseses mõttes kõrgaadlik), nii et isegi lähimad sõbrad alati ei aimanud ta hingevalu ja kibedust. Vaevalt on keegi kunagi oma saatust nii selgesti mõistnud ja seda nii kainelt läbi elanud kui Toulouse-Lautrec.

Noore raamatukoguhoidja Nina Redmondi kirg on viia kokku õige raamat ja õige inimene – ta teab alati, millist teost keegi järgmisena lugema peaks. Ent kui tema armastatud raamatukogu suleb uksed ja jätab ta töökohata, tuleb saatuse sõrmena mängu juhuslik ajalehekuulutus. Nääpsuke Nina ostab päevinäinud kaubiku ja vuntsib selle üles rändraamatupoeks. Bürokraatia teerulli alla jäänult teeb Nina taas kannapöörde ja kolib Birminghamist kaugele teadmata-tundmata paika Šotimaa põhjapoolses osas. Uus elu osutub karmimaks ja keerukamaks, kui Nina oma musta stsenaariumi variantides oskas ette näha. Ometi on kaunil Šotimaal talle pakkuda ka jumalikke värve, vabastavat õhku, enneolematuid seiklusi, maagiat ja romantikat. Kuid kas tema enda lool on sama õnnelik lõpp nagu raamatutel tema raamatupoe nimes?

Romaan, mis ilmus 1936. aastal, on hiilgav satiir omaaegsete olude kohta fašistlikul Saksamaal.