Tooted

1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi.

Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein Helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis.

 

Kogumik annab ülevaate Eesti erakondade tegevusest viimasel kümnendil. Käsitletakse parteide arenguid, liikmeskondi ja toetajaskondi, vaadeldakse nende paigutumist vasak-parempoolsuse skaalal ning tegevust Eesti võimuparteidena. Autor on võrrelnud Eesti erakondi nii teiste riikide erakondadega kui valdkonna teooriaga. Huvitavaks teevad faktitiheda materjali minevikust kuni 2010. aasta lõpuni toimunud olulisemate poliitiliste sündmuste kirjeldused ning arvukad graafikud ja tabelid. Et viimane taoline ülevaade Eesti erakondadest ilmus 1999. aastal, on k. o kogumik heaks lugemiseks nii igale poliitikule kui valijale.

Käesolev kirjastusosaühisuse „Otava“ Helsingis 1917. a. väljaantud L. Kettuse „Eesti-soome sõnaraamat“ on avaldatud üksikute kärbetega ja osaliselt kohaldatud tänapäevasele kirjakeelele.

 

"Preili Kojamees" on kirjutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse - päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. H. Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas H. Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi.

Raamat aitab mõista raskete kõneluste tagamaid ja vestluse kulgu juhtida. Selgitab, kuidas ette valmistada ja alustada raskeid jutuajamisi nii, et teha kõnelus kõigile osapooltele kergemaks. Käsitleb ebamugavaid vestlusi äris, tööl ja peresuhetes.

 

Raamat on välja antud teeneka spordipedagoogi ja õppejõu ning mitmete võimlemisalaste raamatute autori Uno Sahva (1925-1996) 80. sünniaastapäevaks. Teose koostaja professor Eduard Vääri on üle 45 aasta olnud Uno Sahva kaaslane ülikoolis, spordisaalis, suusamatkadel, Mustametsas ja perekondlikel koosviibimistel. "Materjal liigendatakse kaheks suuremaks osaks, milles omakorda on alajaotused. Esimene osa sisaldab materjali Uno Sahva perekonnaloost, õpingutest, tööst õppeasutustes ja spordiorganisatsioonides ning võimlemise massiüritustes. Teine osa on meenutuslik, Uno Sahvast kirjutavad töökaaslased, sõbrad-tuttavad, perekonnaliikmed, õppejõud-võimlejad ja Mustametsa sporditare veel elavad inimesed. Uno Sahva kohta võib öelda, et ta pakatas elujõust, et ta põles särava leegiga. Sellega haaras ta kaasa paljusid ennast kehaliselt ja vaimselt tugevdama. Samas jõudis ta avaldada teoreetilisi ja praktilisi teoseid ning õppevahendeid, oli sadade ettevõtmiste algataja ja läbiviija. Temal oli käsitamatu võime sütitada masse, neid õpetada ja juhtida - ta oli spordi- ja rahvamees." Eduard Vääri