Tooted

"Imetabane aju" on mõnes mõttes "Huvitava füsioloogia" järjeraamatuks. Aju oma keerulise, paljus veel üsnagi raskelt mõistetava talitlusega on komplitseerituim uurimisobjekt füsioloogias. Sündinud alles evolutsiooni kõige viimasel etapil, eristab aju inimest loomast kvalitatiivselt. Teema esitusviisi piltlikkus teeb raamatu hästi mõistetavaks ka vähema ettevalmistusega lugejaile, sealhulgas vanemate klasside õpilastele.

Ja selleski peegelduvad kirjaniku kirjanduslikud nõrkused ning puudujäägid, on selleski naturalismi sugemeid, lamedust. Kuid peamine „Kuldvasikas“ on selle näitamine, kuidas raha kapitalistlikus ühiskonnas muserdab inimest, loomastab teda, on selliste pahede allikas, mis on lahutamatud ja omased kodanlikule korrale, olid lahutamatud ja omased ka kodanlikule Eestile.

See raamat tahab näidata, kuidas suhestuvad Nietzsche ja Heideggeri filosoofia järeldused, millele siin pidevalt viidatakse, hiljutisemate modernse ajastu lõpu ja postmodernsuse diskursustega. Seada need kaks filosoofia valda otsesesse kokkupuutesse, nagu seda hiljuti on hakatud tegema, tähendab meie väitel tõe uute ja rikkamate aspektide avastamist. Alles nietzscheliku igavese taastuleku problemaatikaga ning heideggerliku metafüüsika ületamise problemaatikaga seostatult omandavad laialivalguvad ja mitte alati koherentsed postmodernsuse teoretiseeringud ranguse ja filosoofilise väärikuse; ja alles seoses sellega, mida toovad ilmsiks hilistööstusliku maailma uute eksistentsitingimuste postmodernsed kajastused, saab kindlalt kinnitada, et Nietzsche ja Heideggeri filosoofilised intuitsioonid pole puhtakujuliselt taandatavad tervet varase XX sajandi filosoofiat ja kultuuri läbivale Kulturkritikile. Võtta Heideggeri humanismikriitikat või Nietzsche kuulutust nihilismi täidesaamisest kui "positiivseid" momente filosoofia ümbertegemise tarvis, nagu seda teevad selle teose kaks esimest peatükki, ja mitte ainuüksi kui dekadentsi sümptomeid ja teadustusi, on võimalik üksnes siis, kui meil on julgust – loodetavasti mitte vaid ettevaatamatust – kuulata tähelepanelikult kunstide, kirjanduskriitika, sotsioloogia diskursusi postmodernsuse ja selle iseloomulike joonte kohta.

Sisukord:
- Lugu
- Sina 
- Tundmatusse linna
- Ei tea kust tulnu
- Pimedad ja kurdid taldrikud 
- Kunstniku trahvikviitungid
- Manöövrid 
- Hommik 
- Epigooni kodune ball 
- Kellega veedad sa jaaniöö? 
- Alevisse 
- Tundmatusse linna 
- Ralli
- Pžebotš 
- Retsensioon
- Näitleja 
- Mees, kes ei mahu kivile 
- Suvekool

Romaan jutustab saksa rändmuusikute elust. Mathes on harjunud oma viiuliga ringi rändama ühest külast teise. Ta ei mõista oma sõpra Franzi, kes loobus rändurielust ja abiellus. Nii ongi ta teel sõbra juurde, et vaadata, kuidas Franz elab oma pere keskel.

Fotoalbum seitsme fotograafi piltidega Raplast läbi nelja aastaaja, mida ilmestavad Andres Ehini vastavasisulised haikud.

Eesti Vabariigi väljapaistvama diplomaadi mälestusteraamat jutustab, kuidas väheste välispoliitika kogemustega, kuid hakkajad eesti mehed oma noorele riigile välismaailma tunnustuse saavutasid. Raamat loob köitva pildi ka Euroopast ja selle probleemidest kahe maailma vahel. Illustreeritud rohkete huvitavate fotodega

Lapsed meisterdavad suurima rõõmuga – nii üksi kui isa-ema või õpetaja juhendamisel. „Suur käsitööraamat lastele“ pakub selleks huvitavaid ja praktilisi ideid, mis on illustreeritud ilusate fotode ja joonistega. Raamat on liigendatud aastaaegade kaupa. Nii saab teha munadepühadeks vahvaid munaaluseid ja korve; jõuluks huvitavaid küünlaaluseid ja kaarte; sügisel toredaid kastaniloomakesi; suvel ilusaid pärlitest ehteid ja pehmeid mänguloomi.

 

NB! Raamatus on jõulupühendus. «Päevalehe» romaanivõistlusel 1939. a. II auhinnaga kroonitud romaan. Elina on Turu üliõpilane, kes saadetakse stipendiaadina Eestisse, et tutvuda Eesti maa ja rahvaga ning õppida keelt. Vanemate mõjul on tal Eestist kujunenud juba kindel pilt. Rahvas on rumal ja elab mustuses. Kultuur on madal ja venepärane. Eestlased ei oleks iialgi saanud iseseisvaks, kui soome pojad poleks neid abistanud.

See raamat on sulle, kui sind huvitab meie seni vähetuntud ajalugu. Kui tavaliselt alustatakse Eesti ajalugu Läti Henriku kroonikas toodud sündmustega, siis oktoobri lõpus Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubilt ilmuvas teoses "Viikingiaja aarded Eestist" heidab arheoloog Mauri Kiudsoo arvukatele uutele leidudele tuginedes pilgu märksa varasemale perioodile Eesti ajaloos, nimelt viikingiajale. Raamat esitab uudseid fakte ja teeb põnevaid järeldusi. Paar sajandit enne muistset vabadusvõitlust lõid mitu Eesti piirkonda majanduslikult õitsele. Rikkus kogunes siia tänu kaubateedele, mis ühendasid Skandinaaviat Kiievi ja Konstantinoopoliga ning kulgesid mööda Eesti rannikut ja jõgesid. Peale kaupade vahendamise eksportisid muistsed eestlased selle turustuskanali abil Euroopasse tuhandeid tonne soomaagist valmistatud rauda, mille eest voolas siia vahetuskaubana hiiglasuuri hõbedakoguseid.