Tooted

«Eesti looduse kannatuse aastad» on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse.

Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma.

See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.

Õpik on otseseks järjeks 8. klassi füüsikaõpiku osale "Optika ehk valgusõpetus", kus tutvustati mõningaid valgusnähtusi. Antud kursuses süvendatakse olemasolevaid teadmisi optikast ja tutvustatakse rea uute nähtuste ja nende rakendustega. põhitähelepanu on pööratud valguse olemuse avamisele. Õpikus tutvustatakse nii valguse laineteooria kui kvantteooria põhiseisukohti.

Autor kirjeldab ja näitab fotodel võimlemisharjutusi, mida ta omaenda väikeste lastega on teinud ja teisigi lapsevanemaid tegema õpetanud.

Hiina luuletajaja gurmaan Ling Piao Wu (1686–1765) on öelnud: „Lääne barbarid leiutasid küll kahvli, kuid hiinlased oskavad keeta.”

Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiina kööki peetaksegi üheks parimaks maailmas. Meiega võrreldes pühendatakse seal toidu õnnestumisele hoopis enam tähelepanu ja hoolt. Linda Petti raamatust „Hiina köök” leiate hulgaliselt retsepte, mida kodus järele proovida. Illustreeritud värvifotodega.

Nalja- ja pilkelugusid. Tegemist on eesti ilukirjanduslike humoreskidega.

Smaragdil, teemandil, ametüstil ja kõigil teistelgi vääris- ning ehtekividel on peale ilu lisaks võime anda edasi energiat ja muundada see ravivaks valguseks. Vääriskivide ravijõud on tuntud kõigis kultuurides juba aastatuhandeid. Teadmised kivide raviomadustest kasvavad sedamööda, kuidas suureneb inimese teadlikkus oma vaimsetest jõuvarudest. „Kivide tervendav toime” on raamat, mis üksikasjalikult kirjeldab erinevate kivide ravivaid ning hingearengut edendavaid omadusi. Teoses vaadeldakse rohkem kui 60 kivi kasutamist antiikajast tänapäevani. Siit leiame ohtrasti väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas võime kasutada kivisid, nii et need lisaksid meie elule valgust ja jõudu.

Karjäärijuht üliõpilastele

Soome kirjandusklassiku Aleksis Kivi (1834-1872) esikteos, 1859. aastal kirjutatud ja 1860. aastal Soome Kirjanduse Seltsi auhinna saanud näidend, mis žürii nõuannete kohaselt ümbertöötatuna ilmus esmakordselt 1864. aastal. Näidendi esietendus toimus Soome Teatris 1885. aastal, eesti laval – Draamateatris – esietendus "Kullervo" 1985. aastal. Esialgu kange Kullervo läheb vennaviha tõttu orjaks, tapab oma armukese, võrgutab õe ja sööstab mõõga alla. Rahutu nooruk külvab enda ümber vihkamist ja hävingut ning loob samal ajal oma elust kirgliku ja kurva loo.

Sisu: 

• "Lähe"
• "Kontrolltöö"
• "Pilt"
• "Tagantjärele"
• "Kong"
• "Tulede vahel"
• "Turv"
• "Raha"
• "Masin"
• "Valge kass"
• "Kaevandus"
• "Lend"
• "Kool"
• "Freudistide võim"
• "Mõte"
• "Häbi"
• "Vesi"
• "Krahvitar"
• "Tema"
• "Valge linn"
• "Reis"
• "Näitemäng"
• "Matus"
• "Elu"
• "Hetk"

Francisco de Goya gravüüridega illustreeritud ja neist inspireeritud näidendi tegevus toimub 18. sajandi Madriidis, tegelasteks rikkad ülikud oma perekondadega ning üliõpilased.

Album tutvustab sõnas ja pildis Matsalu looduskaitseala rikkalikku linnustikku.

Valik tuntud kunstniku ning kirjaniku maa-ainelistest looduslähedastest värvikatest lühijuttudest.

Luule pole midagi muud kui olemise väljaütlemine uute sõnadega, mis saavad luua uue maailma, uue võimaluse - Olla. Ma ei tea, kas mul selle raamatuga õnnestub olla, pealegi teises keeles, teises kontekstis ja kogemuses. Mitte midagi ei taha ma seletada. Luule on eluviis, kõne. Mõnikord vaikimine. Luules on palju teest, palju Ajast, sellest Suurest Ajast, mida me ikka püüame projitseerida templi või sõnade kujul, niimoodi seda tühistades ja uuesti luues. Guntars Godinš

Muinasjutt räägib planeedist Amacem ja selle elanikest, kes elavad rippuvate puude okste vahel, puud liiguvad aga tuulega ringi. Amatšemlased oskavad lennata ning peas on neil juuste asemel punane udupilv - kujutlusvõime. Ühel päeval sünnib aga Seme, kelle punane pilv on suurem kui kõik seninähtud.

Kogumik luulevormis palveid.

Luuletusi 1989–1999

Valik lasteluulet.