Tooted

Jooni klaasimanufaktuuri tegevusest Eestis XVII sajandil. Käesolevas uurimuses püütakse arhiividokumentide ja väljakaevatud laeiumaterjali alusel heita senisest suuremat valgust XVII sajandil Hiiumaal töötanud klaasimanufaktuuri tegevusele.

Luulekogumikku on koondatud kõik need luuletused, mis autori arvates ta senisest loomingust võiksid leida arvestamist ja avaldamist ka edaspidi ning seepärast kannab kogumik alapealkirja "Kogutud luuletused". Välja on jäetud värsid, mis tunduvad praegu väheküpseina kas kunstiliselt teostuselt või mõttejõu ebaselguselt ja löövuselt. Sisuliselt on silmas peetud autori loomingu peateema, töötava inimese, inimese-looja teema arendamist seoses autori vaadete ja ellusuhtumise kujunemisega.

Valik luuletõlkeid järgmiste autorite loomingust: Valeri Brjussov Aleksander Blok Walt Whitman Rainer Maria Rilke Christian Morgenstern Dante Alighieri Corrado Govoni Guelfo Civinini Paolo Buzzi Umberto Saba Dino Campana Gian Pietro Lucini Aldo Palazzeschi Emil Verhaeren

Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mis hõlmavad kolme ulatuslikumat muistendite rühma: muistendid Kalevipojast, muistendid Suurest Tõllust ja vanapagana-muistendid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, abistab neid, kes tunnevad huvi "Kalevipoja" kui eesti rahvuseepose uurimise vastu või tahavad saada ligemat käsitust Kalevipoja kujust ja seda teemat käsitlevate muistendite laadist.

Osvald Tooming (26. jaanuar 1914 Vigala vald, Vigala kihelkond – 6. juuni 1992 Tartu) oli eesti kirjanik. Õppis 1935–1939 Tartu Ülikoolis õigusteadust, töötas 1934–1941 ajakirjanikuna. 1941–1942 oli saksa ja 1951–1955 nõukogude okupatsioonivõimu vang. Kirjutanud romaane, jutte, näidendeid ja publitsistikat. Käsitlenud eeskätt maaelu ning inimese ja looduse suhet.

Käesoleva köite avaldamisega jõuab lõpule Shakespeare´i koguloomingu esmakordne esitus eesti keeles. Selle viimase köite iseärasuseks on pakutava sisu žanriline mitmekesisus. Lisaks autori viimasesse loomisperioodi kuuluvale neljale romantilisele draamale on siin kaks varajast eepilist poeemi ja neile järgnenud lüüriline looming. Sisu: Pericles Cymbeline Talvemuinasjutt Torm Venus ja Adonis Lucretia Sonetid Luuletused

"Wilhelm Tell" on Friedrich Schilleri viimane lõpetatud teos enne ta varajast surma. See patriootiline draama käsitleb helveetslaste võidukat vabadusvõitlust XV sajandil, aga mitte välisvaenlase, vaid samuti saksa soost Habsburgide despootliku feodaalikke vastu. Kolme suurema metsakantoni Schwyzi, Uri ja Unterwaldeni ühinemine Rütli vandenõuks on ühtlasi autori üleskutse vürstiriigikeste piiridega killustatud saksa rahvale ühinemiseks rahvuslikuks tervikuks. Selle ajaloolise teema on Schiller liitnud vanagermaani legendiga kuulsast vibukütist Wilhelm Tellist, kes foogt Gessleri nõudel oli sunnitud meisterlasuga poolitama õuna omaenese poja pea pealt ja pärast seda türanni surmas.