Tooted

Meresõnastik sisaldab termineid ja terminiühendeid laevajuhtimise, navigatsiooni, laevaehituse, laevaseadmete, merepraktika, okeanograafia, meresõiduastronoomia jpm. aladelt. Sõnastikus on ka teatud hulk üldtehnilisi termineid, mis esinevad mereteaduslikus kirjanduses.

Käsiraamat annab ülevaate jahipidamisest ja jahimajandusest Eesti NSV-s, jahiulukite bioloogiast, biotehnilistest abinõudest nende majandamisel ja jahipidamise tehnikast.

Paljude trükiste, sealhulgas perioodikaväljaannete valikulise tsiteerimise ja analüüsi alusel püütakse raamatus vaadelda Eesti põllumajanduse kujunemise põhisuundi, iseloomustada talumajanduse arenguraskusi ja talurahva kutseoskuse täiustamise tingimusi. Vajalikuks on peetud käsitleda ka Eesti põllumeeste seltside tegevust talumajanduse arendamisel, eriti veisekasvatuse kui põllumajanduse põhitootmisharu intensiivistamisel. Mõeldud kõigile, kes tunnevad endas tärkavat huvi Eesti põllumajanduse mineviku vastu.

Eesti näitekirjanduse varamusse kuuluvad draamad, mõlemad viies vaatuses. Kunstiliselt tihedas ja terviklikus "Libahundis" on kujutatud erinevate ellusuhtumiste kokkupõrget kauge pärisorjusliku olustiku taustal. Draamas "Kauka jumal" keskendub autor rahaahnuse, ülbuse ja hoolimatuse hukkamõistule. "Libahundi" esmalavastus toimus 1911. a Pärnu "Endlas" ja "Kauka jumalat" etendati esmakordselt "Vanemuises" 1912. a.

Mereröövlid, korsaarid, meremõrtsukad -- kuidas neid ka ei kutsutud -- olid ettevõtlikud, kartmatud ja hirmuäratavad mehed ja naised. Selles raamatus jutustab John Gilbert nendest ja nende tegudest, sellest, kuidas nad laevu vallutasid ja lahinguid lõid. Seikleme koos kurikaelade kuningate kapten Kiddi ja Henry Morganiga. Raamat on kirjutatud mereröövlite endi päevaraamatute ja arvukate muude ürikute põhjal. Meie ette laotub värvikas lugudekangas mereröövlite tormilisest, romantilisest, verisest ning halastuseta elust ja surmast.

"Mõnikord liitus Vana Karu ja Piiluga nende igavesel valvepostil Vossem, sama ala meister naaberalevist. Kord-kaks kuus käis ta pisteliselt aatekaaslaste vormi kontrollimas. siis istuti kolmekesi poetrepil, asunikud peos, ja arutati, kui loll võib mõni olla. Näiteks Vöim, tõid ette Vana Karu ja Piilu. Vossem vastas oma vana emisega. "Ei ole üldse võimalik, et keski lollim on – iga jumala kord magab pooled põrssad ära!" kirus ta. "Ei see ole midagi," vaidlesid Vana Karu ja Piilu. "Sa põle teda veel õieti näind," ütlesid nad sihukese häälega, nagu käiks jutt Patagoonia laiskelajast, mitte Vöimust. Vossem ei andnud alla ja küsis vastu, kas nad tema emist on näind. Et kumbki pool jäi kindlalt oma favoriidi selja taha, ei jäänudki muud üle kui otsustati vedada kihla ja asi katselisel meetodil kindlaks teha." 

"Rong tõi, aga rong ka viis. Nagu seegi kord. Vagun oli rahvast täis. Kes sõitis rajooni, kes ehk edasi pealinnagi, kellel oli kompsus võipakk, kellel soolapekk või kanamunad. Pealinn oli maa sellise abi üle rõõmus ning andis vastu riidekraami ja mida kõike veel. Mõni riskis ehk sõita Tartussegi, kus tal õppis laps, ja jääda selles varemetelinnas kogunisti öö peale, ehkki seal kadus pimedas inimesi ja varemete all huugas salajane vabrik, kus tehti inimlihast vorsti."

 

Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks järeltulevatele põlvedele.

Kes oskab pitsilises koekirjas haapsalu rätikut või salli, pluusi, kampsunit vesti vm. kududa, leiab sellest raamatust must-valgetel ja värvilistel fotodel suures valikus koemustreid ning nende koekirju koos tingmärkidega. Käsitletakse ka mõningaid kudumisvõtteid ja esitatakse näidiseid koos kudumisõpetusega. 222 fotot, 238 skeemi.

Mida ihkab Karupoeg Puhh üle kõige? Õigus -- mett, palju mett! Mõelgem nüüd, mis võiks olla see, mida ihkame ise. Ehk on see ühel kuulsus, teisel vara, kolmandal tervis, neljandal hingerahu, viiendal mine tea mis veel. Ilmas on palju, mida ihata. Niisama palju on unistusi Edust. Oma kolmandas Puhhi-raamatus annavad autorid meile pihku niidiotsa, mis aitab igaühel sammuda Unistuste poole, olgu see mis tahes. Iseenesest mõista lööb selles seikluses Edu poole kaasa Puhh oma Metsa-sõpradega. Aga kes ei teaks, et Puhhiga juba rappa ei lähe -- kui ei olda just Iiah. Niisiis teele -- igamees oma meepoti poole!

Siin ta nüüd on -- tore trenniraamat sulle, kes sa küll armastad sporti, kuid enamasti siis, kui seda teevad teised. "Puhhi trenniraamat" julgustab ja innustab sind omaenda ihu eest hoolt kandma ja seda nõndamoodi, et jätab võimaluse ka väikeseks maiustamiseks. Ole sa Puhhi, Tiigri või Notsu Tüüpi, "Puhhi trenniraamatust" leiad tarvilikku tarkust ja väärt harjutusi nii jooksmiseks, ronimiseks, kukkumiseks kui sellekski, kuidas vanniskäimisest pääseda. Pole üldsegi tähtis, kas sa suudad kogu Metsamaratoni läbi teha või tuled hädavaevu toime üheainsa vastupidavusharjutusega. Oluline on hoopis see, et "Puhhi trenniraamat" aitab sul leida head enesetunnet ja usku iseendasse!

Christopher Robin Milne on maailmakirjanduse üks kuulsamaid prototüüpe. Oma isa A. A. Milne loodud Puhhi-maailmas sai ta kohe nõnda endastmõistetavaks muinasjutukujuks Metsa-loomade seas, et vähesed mõtlesid talle kui reaalselt eksisteerinud poisikesele ning veel vähesemad teadsid midagi ta elukäigust. - Kuni ta 1974. aastal ootamatult avaldas autobiograafilise esikteose "Võlutud paigad", et rääkida oma perest, mänguasjadest, millele isa elu oli andnud, lapsepõlvest, milles tõelisus oli segunenud väljamõeldisega, hilisemast elukõigust, kõigest muustki.