Tooted

Ajaloo võimsaimad riigid on olnud eripalgelised. Mõni, näiteks maiade tsivilisatsioon, koosnes omavahel konkureerivatest ja sõdivatest riigikestest, mida ühendas ühine kultuur. Mõni, nagu Pärsia impeerium, rajati relva jõul. Osa riike – Rooma, Hiina, Vana-Egiptus – võis uhkustada tsentraliseeritud valitsuse ja arenenud riigiaparaadiga. Seikleme ajaloo kõige võimsamate riikide territooriumidel ning vaatleme kadunud impeeriumide tugevaid ja nõrku külgi.

Indeksfondide isa ja The Vanguard Groupi juhist John C. Bogle’ist alguse saanud Bogleheadide kokkuhoidev investorkogukond on tegutsenud juba 90ndate lõpust saati. Siinse raamatu kaante vahele on nad koondanud põhilise raudvara, millest nad isiklikke rahaasju korraldades ja investeerides lähtuvad. Ise toovad nad välja kaks põhilist omadust, mis neid iseloomustavad: ratsionaalsus ja hoolivus. Üksikinvestoritena mõtlevad Bogleheadid alati kainelt, eelistavad fakte ega salli ebaloogilisust. Nad soovivad aidata kõiki investoreid, kellel on küsimusi mistahes investeerimisteema kohta: vanu ja uusi tulijaid, teadlikke ja naiivseid. Teemad ulatuvad fondide valikust pensioniplaanide ja maksuhalduseni välja – miski ei jää väljapoole selle investorite ühenduse ampluaast, kes hüvitiseta ja erapooletult kaasinvestoreid aidata püüavad. Raamatust leiad läbiproovitud strateegiad, mis on aidanud miljonitel investoritel oma finantseesmärkideni jõuda; selged ja konkreetsed selgitused, millega autorid keerukaid muidu teemasid avavad; rakendatavad nõuanded säästlikumaks elustiiliks ja investeerimisega kursil püsimiseks; vajalikud teadmised pikaajalisteks sihtideks, mis prioritiseerivad stabiilset kasvu ja maandavad ebavajalikud riskid; kogukonna kogemuste pinnalt kirja pandud kollektiivsed teadmised, õppimaks teiste vigadest ja edusammudest. „Bogleheads: investeerimise teejuht“ ei ole lihtsalt järjekordne investeerimisõpik, vaid esimene peatükk teel finantsvabaduseni. Pole vahet, kas plaanid pensionipõlve, säästad raha mõne suurema ostu tarbeks või soovid lihtsalt oma varalist seisu parandada, siit leiad kõik vajaliku, et oma finantstuleviku üle kontroll haarata.

Maailm, kus me praegu elame, ei ole loodud arvestama autistlike inimestega. Aeg on seda muuta. Me ei pruugi ise teadlikudki olla, kui paljusid autiste me tegelikult tunneme – või kui palju neid maailmas üleüldse on –, kuna pea kõik neist on õppinud aja jooksul oma teistsugusust maskeerima. See aga tähendab, et suur osa autistidest ei saa olla nemad ise; pigem võidakse tunda end kutsumata külalise rollis. Eelarvamused ja stereotüübid on visad kaduma; pidev kohanemine ümbritsevate ootustega on autistidele kurnav ja keeruline. Raamat avab lähemalt autistlike inimeste elutunnetust, et aidata neid mõista ja aktsepteerida. Näiteks tutvustab autor neurotüüpiliste suhtlusmaailma kirjutamata reegleid ja seda, miks need pole kõigile iseenesest mõistetavad autistlike meltdown’ide tekkepõhjuseid ja mooduseid nendega toimetulemiseks autistide sõprussuhete eripärasid erihuvide rolli autistide elus sensoorsest ülitundlikkusest tingitud olukordi, mida on võimalik teadlikult tegutsedes ennetada. "Ebatüüpilise" autor Pete Wharmby sai ise autismidiagnoosi alles 34-aastaselt pärast paljusid arusaamatusi ja meelehärmi tekitavaid katseid suruda end neurotüüpilise enamuse seatud raamidesse. Raamat põhineb paljuski tema isiklikul elukogemusel ja tähelepanekutel.

Lee Freeman-Shor uuris rohkem kui seitsme aasta jooksul 1866 investeeringut ehk kokku 30 874 tehingut, mille tegid 45 maailma tippinvestorit. Reegleid oli vaid üks: investeerida võib ainult kümnesse aktsiasse, mis kujutavad endast nende kõige paremaid ideid raha teenimiseks. Teoorias oli kõik lihtne – maailma parimad investorid investeerimas parimatesse ideedesse –, edu tundus olevat kindel. Selgus aga, et ainult 49 protsenti parimatest investeerimisideedest teenis raha. Sama hästi oleks võinud münti visata. Veelgi üllatavam oli aga see, et ehkki mõned edukatest investoritest teenisid investeeringuga vaid 30 protsendil juhtudest, ei kaotanud peaaegu ükski neist kokkuvõttes raha, vastupidi – teeniti palju. Niisiis tekkis küsimus: kuidas teenivad nad suurt kasumit, kui nende ideed on enamikul juhtudel valed? Tulemusi süvitsi analüüsides jõudis Freeman-Shor järeldusele, et edukal investeerimisel osutub määravaks viis, kuidas seda ellu viiakse, mitte kogemus või ekspertsus. Investorite kogukonnad on raamatus vastavalt investeerimisotsustele jaotatud hõimudesse: Küülikud, Palgamõrtsukad, Kütid, Röövlid ja Asjatundjad. Osa neist pööras kaotuse võiduks, osa ei teinud kaotusseisus midagi ja jäigi kaotajaks, osa oli algusest peale jõulise lähenemisega, ent lõpptulemus võis olla hoopis erinev. Kohanemine on võti. Kui oskad õigesti hinnata, kui palju raha ideesse investeerida ning mida teha võitvasse või kaotavasse positsiooni sattudes, oled õigel teel, ükskõik kui suur kogemustepagas sul eelnevalt on. Niisiis on raamat vastavalt üles ehitatud: esimene osa käsitleb olukorda, kus oled investeerinud suurepärasesse ideesse, aga leiad end raha kaotamas; teises osas käsitletakse olukorda, kus oled pärast õnnestunud investeeringut sattunud realiseerimata kasumi otsa. Oled sa Küülik, Palgamõrtsukas, Kütt, Röövel või Asjatundja? Freeman-Shori elulise juhtumiuuringu toel võid õppida nägema kõrvalt iseenda investeerimiskäitumist ja tulevikus paindlikumaid otsuseid tegema, et püsida võitjate poolel. Lee Freeman-Shor haldab praegu üle miljardi USA dollari suurtes alfa- ja erinevate varaklasside investeerimisstrateegiates. Aastal 2012 kuulus ta Citywire 1000 nimekirja kui üks maailma parimatest fondijuhtidest. Citywire on omistanud talle AAA-reitingu, S&P Capital IQ fondiuuringud andnud kuldse märgise ja Morningstar OBSR pronksmärgise. Ta on Old Mutual Global Investorsis töötanud alates 2005. aasta oktoobrist ja oli varem aktsiaanalüüsi valdkonna kaasjuht. Enne Old Mutual Global Investorsiga liitumist töötas Lee Schrodersis, Winterthuris ja eraklientide varahalduses.

Mõeldes antiiksele Roomale, kerkivad varem või hiljem silme ette gladiaatorite karmid kujud. Kuidas nad aga ise tajusid oma brutaalset ametit, kuidas läksid vastu oma verisele surmale? Philip Matyszaki kergesti loetavas vormis ning rohkete piltidega varustatud teos "Gladiaator. Rooma areenivõitleja (mitteametlik) käsiraamat" pakub haruldast sissevaadet gladiaatorite igapäevatööle Rooma areenidel ja amfiteatrites. Raamatu lehekülgedel võid kehastuda Rooma impeeriumis elavaks noormeheks, kel pole kurja saatuse või korda saadetud kuritegude tõttu just ülearu palju karjäärivalikuid. Meelelahutuslikuks mõõgavõitlejaks saamine oli sellises olukorras parem väljavaade kui orjaks müümine või risti löömine. Uusimaid uuringutulemusi ja kaasaegseid rekonstruktsioone kombineerides kirjeldab see raamat Rooma areenivõitleja karmi teekonda, milles ei puudunud ka ootamatud rõõmud, ning kubiseb üllatavatest detailidest nii gladiaatorite relvastuse, võitlustehnika, olme, kommete kui ka elusana sellest ametist lahkumise võimaluste kohta.

160 aastat pärast neandertallaste avastamist kipume me seda esiajaloolist inimest ikka ette kujutama kuskil külmunud kõnnumaal hulkuva ilmetu kujuna, kes karmides oludes imekombel elus püsis, aga Homo sapiens'i saabudes välja suri. Ometi on viimastel aastakümnetel lisandunud selle inimese liigi kohta tohutult palju uusi teadmisi, mis sellise arusaama ümber lükkavad. Tunnustatud Briti arheoloog Rebecca Wragg Sykes juhatab lugeja olulisimate neandertallast puudutavate avastuste juurde ning näitab, kus ja kuidas ta elas, milline oli tema kultuur ja armuelu. Mis kõige tähtsam – ta kummutab ettekujutuse neandertallasest kui tähtsusetust Homo sapiens'ile allajääjast. Meie silme ette kerkib uudishimulik, leidlik, osav ja ennekõike kohanemisvõimeline muistne sugulane. "See pole lugu ainult sellest, kuidas hoopis teistsugusel viisil inimeseks olla, vaid sellestki, kuidas peaksime uue pilguga vaatama ka iseend," ütleb autor. Sykes on teinud märkimisväärset tööd, sünteesides tuhanded teadusuuringud üheks kergesti haaratavaks looks. [–-] Me kipume käsitlema kõiki inimese liike enda kaudu. Me näeme neid kui verstaposte Homo sapiens'i tekkeloos ning me tunneme huvi, mil moel me neist üle olime, kas me seksisime nendega ja kas me suretasime nad välja. Aga Sykesi käsitluses on Homo sapiens vaid kõrvaltegelane loo lõpus. "Hõimlased" seab esikohale neandertallase. Raamatu "Sapiens" autor Yuval Noah Harari väljaandes The New York Times

Hiilgavad hooned ja tohutud monumendid on inimesi lummanud tuhandeid aastaid. Antiikses Kreekas kirjutati reisijuhte, mis tutvustasid seitset maailmaimet. Tänaseks on neist alles vaid Cheopsi püramiid, kuid aegade jooksul on tulnud juurde sadu uusi insenerikunsti tippsaavutusi. Selles erinumbris rändame Lihavõttesaarele, seikleme inkade pühas linnas Macchu Picchus ja uurime kaubateede ristumiskohta rajatud hämmastavat Petra kaljulinna. Piilume Hiina keisrite Keelatud Linna müüride taha ja uurime lähemalt antiikaja seitset maailmaimet. Rändame mitmeid tuhandeid aastaid ajas tagasi ning näeme, kes ja kuidas rajasid Inglismaal asuva Stonehenge’i pühamukompleksi. Sisukord Stonehenge'i saladused Beduiinide õitsev keskus Lihavõttesaare tummad hiiglased Linn udu rüpes Hiina Keelatud linn Vanaaja seitse maailmaimet

Eesti majanduse alustalad. "Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu" on raamat, mis kirjeldab 15 Eesti juhtiva majandus- ja tööstusjuhi lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Kõiki portreteeritud inimesi iseloomustab kirglik soov arendada oma valdkonda ja eesmärke ellu viia, nad olid nupukad ja suure töövõimega. Ent nad olid veelgi enamat – nemad oli kohalikud, maakondlikud või rahvuslikud eluliidrid. Raamatu juhatab sisse Käsmu purjelaevanduse isa Joosep Kristenbrun. Esimesest Vene ajast on portreteeritavate seas veel baltisaksa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja – kindlasti oma aja üks eesrindlikumaid ettevõtjaid – Georg Magnus von Berg ning Mats Kissa, kelle elutöö oli eesrindliku tehnoloogia juurutamine kodumaises linatööstuses. Esimesest omariiklusajast põlistavad Eesti ettevõtlust raamatus Joakim Puhk, Euroopa kõige radikaalsema maareformi põhiarhitekt Theodor Pool ja praeguse tööandjate keskliidu eelkäija Eesti vabrikantide ühisuse asutaja ja Eesti Panga nõukogu liige Martin Christian Luther. ENSV ja uuema Eesti vabariigi väärivad meenutamist põllumees Heino Marrandi, kalurikolhoosi esimees Oskar Kuul, esimese ühisettevõtte rajaja Jaan Kabin, eraettevõtja Vello Sillam, panga asutaja Hannes Tamjärv, suurettevõtja Jüri Käo, metsamees Mati Polli, esireeder Enn Pant ja tulevikku vaatav Jaan Tallinn.

Inimestest jäävad alati maha jäljed. Potikillud, nooleotsad ja ehitised pajatavad erinevate kultuuride arengust, kirjalikud allikad valgustavad ajalooliste sündmuste kulgu. Teadlased saavad tänapäeval analüüsida sadu aastaid tagasi surnud inimeste DNAd. Uute meetodite aina täpsemaks muutudes võiks arvata, et peaaegu võimatu on täielikult, jäljetult kaduda. Ent ometi on neid, kes on kadunud nagu tina tuhka, ajaloost teada palju. Käesolevas eriväljaandes harutame hoolikalt lahti kummaliselt kadunuks jäänute saatuse. Sinu päralt on rännak, mis viib meid müsteeriumite lahendamisel Aafrika džunglite läbitungimatust rägastikust Bermuda kolmnurka ja Atlandi ookeani sügavike pilkasest pimedusest maailma katusele Džomolungma tippu.

"Tugeva lennukipõrina kostudes põrkume tagasi vaguniustelt … silmipimestav valgus! Kindlasti on see vaenlase lennuk, mis viskas valgustuspomme. Hoiame hinge kinni, kartes iga hetk kärgatavat pommiplahvatust. Lennuk ületab madalas kaares rongi ja valguspommide kustudes heidab silmapilkselt uued. Nii vaheldub kolm korda. Ähvardav siluett tiirleb lõpmatuseni rongi kohal, hoides meid pideva hirmu all." Saima Parbo oli tavaline eesti koolitüdruk, kelle turvaline lapsepõlv sai lõplikult läbi päeval, mil taganev Saksa sõjavägi korraldas 1944. aastal Narvas evakueerimise. Olles juba kaotanud küüditamise tõttu oma isa, jäi Saima nüüd ilma kodust, lõpuks ka kodumaast. Põgenedes läheneva rinde eest, tuli iga päev võidelda ellujäämise nimel ja kohaneda eluga võõrriigis. Läbielatut jäädvustas ta päev-päevalt oma päevikusse, mis nüüd avalikkuse ette jõuab. Parbo päevik annab harukordse võimaluse näha sõda lapse pilgu läbi. Oma vanuse kohta tähelepanuväärselt nõtke sulega kirjutaja toob meie ette maailma, kuhu on põimitud sügav kurbus elu pidepunktide kaotamise pärast, hirm tuleviku ees ning samas hetked, mis ajavad nõrkemiseni naerma. Peale päeviku sisaldab raamat meenutusi lapsepõlvest sõja eel ning tema intervjuud, kus ta kirjeldab kohtumist abikaasa, mäetöösturi Sir Arvi Parboga ning nende elu Austraalias.

Rahvusvahelise kogemusega juht ja juhtide koolitaja R. Michael Anderson on kokku pannud praktilise ja tõhusa juhi teadmistepagasi: juhtimise 2.0 ehk kasvujuhtimise, mis surub teid küll mugavustsoonist välja, ent tagab teie ja teie meeskonna arengu ja aitab luua tulemustele orienteeritud õhkkonna, suurendades pikas plaanis ettevõtte kasumlikkust. Raamat on mõeldud nii äsjastele kui ka kogenud juhtidele.

Raamatu eesmärgiks on teha lugejale lihtsas keeles arusaadavaks käibemaksuarvestusega kaasnevad kohustused ja nõuded. Raamat on käibemaksuga kokku puutuvatele inimestele toeks, proovides anda käibemaksumaailmast ülevaate, kus viited ja selgitused aitavad küsimuste lahendamisel saada enda seisukohtadele kinnitust.

Eesti mitmekülgse ja kohati karmi ajaloo tõttu on siinsel territooriumil müntimistegevuse arenedes hulganisti maha maetud ja unustatud varandusi, mis nüüd ajaloolastele otsimispinget pakuvad. Epideemiad, näljahädad, sõjad ja korduvad võimuvahetused panid kohalikud külaelanikud oma sääste kuivale maale, aga ka vee alla peitma; eriti hüppeliselt kasvas peidetud varanduste hulk Liivi sõja paiku 1558. aastal, mis ühtlasi tähistab keskaja lõppu. Põhjused varanduse peitmiseks võisid olla nii majanduslikud (maapõu kui hoiupank), poliitilised (sõjahirm) kui ka kultuslikud (ohverdamine), millest keskajal oli levinuimaks motiiviks majanduslik. Igal juhul võib oletada, et maapõue jäänud varandus viitab selle omaniku surmale. Arheoloog Mauri Kiudsoo tutvustab raamatus "Keskaja aarded Eestist" 13.‒16. sajandist pärit arheoloogilisi leide. Muinasajaga võrreldes pole aardeid küll nii palju, aga need räägivad huvitava loo keskaegse Eesti elu-olu ja ühiskondlike pöördepunktide kohta. Raamatus on välja toodud viis põhilist ajalooperioodi, mille alusel keskaegseid aardeid eritleda. Kõigil neist perioodidest on aaretel omad iseloomulikud tunnusjooned ning tekke- ja peitmispõhjused. Aarete huvitavamad ja olulisemad leiud ühes arvuka illustreeriva materjaliga on teie ees.

Mees, kelle nimi oli Jeesus, rääkis kaks tuhat aastat tagasi sellest, et ligimest tuleb armastada nagu iseennast ning maise võimu ja mammona kogumise asemel on oluline teha head teistele. Ka meie tänapäevane eetika rajaneb suuresti tema öeldul. Kuidas sai aga juhtuda, et Jeesuse väljendatud tõdede järgijad on juba sajandeid valanud süütut verd, alistanud mõõga ja tulega terveid rahvaid ning petnud, röövinud ja liiderdanud? Teisalt, kuidas on võimalik, et Jeesuse sõnade tegelik sisu pole kõikide nende väärkohtlemiste kiuste ometigi tuhmunud, vaid inspireerib praegugi miljardeid inimesi püüdlema parema ja õiglasema elu poole? Imelise Ajaloo ülimenukas erinumber taas saadaval!

Kas oled kunagi tundnud, et maailm ei ole sinu aju jaoks loodud? Tunned, et hoolimata pingutustest ei vasta sa ootustele? Sinus on kinnistunud teadmine, et oled “hooletu”, “lohakas” või “vastutustundetu”? Langed juba mitmendat korda läbipõlemise tsüklisse? Sul puudub kontroll oma uneharjumuste üle? Raamatu autor Jessica McCabe, kes sai ATH diagnoosi 12-aastaselt, jagab raamatus ausaid kogemusi, praktilisi strateegiaid ja teaduspõhiseid lahendusi, et aidata ATH-ga inimestel täisväärtuslikumat elu elada. Need kõik on loodud teaduskirjanduse lugemise, ekspertidega konsulteerimise ja isiklike väljakutsetega silmitsi seismise tulemusena. Raamatust leiad vajalikku tunnustust ja tuge, et endal särada lasta. „Kuidas elada ATH-ga“ pakub ATH-spetsiifilisi tööriistu, mis aitavad • parandada keskendumisvõimet – vähenda segajaid ja sea oma eesmärgid nähtavale; • vähendada ülekoormust – saa aru, miks planeerimine ja prioriseerimine võivad olla keerulised ning kuidas neid lihtsustada; • hallata aega efektiivsemalt – õpi hindama, kui kaua ülesanded tegelikult aega võtavad; • jõuda tõhusamate uneharjumusteni – oska arvestada oma kronotüübiga ja planeeri selle ümber; • mõista emotsioone – avasta, kuidas oma tunnetega paremini toime tulla. Raamat on loodud, arvestades neuroerinevustega lugejaid – see sisaldab kokkuvõtteid, praktilisi näiteid ja loogilisi lahendusi, mida saab igapäevaelus rakendada. Ülesehitus on ATH-sõbralik: lõigud on lühikesed, kokkuvõtted selged ning lugemine lihtne ja kaasahaarav. Olenemata sellest, kas sul on ATH diagnoositud või soovid paremini mõista kedagi, kes sellega elab – „Kuidas elada ATH-ga“ on humoorikas ja inimlik teejuht, mis aitab leida viise, kuidas ATH-ajuga paremini koostööd teha, mitte selle vastu võidelda. Ameerika näitlejat, kirjanikku ja YouTube’i staari Jessica McCabe’i (snd 1982) tuntakse eelkõige YouTube’i kanali „How to ADHD“ saatejuhina ning rollide eest mitmes filmis ja teleseriaalis. Tema kanalil on 2025. aasta alguse seisuga 1,8 miljonit tellijat.

Lihtsasti kättesaadavast lõputust infohulgast võib saada koorem. Olles üle ujutatud videotest, taskuhäälingutest, raamatutest ja artiklitest, kulutame neile küll palju aega, ent enamasti ununeb kõik oluline veel enne, kui seda üleüldse käiku on võimalik lasta. Korjame üles meeletutes kogustes teavet, millega pole midagi peale hakata. Sisu võib küll olla meie jaoks pikas plaanis väärtuslik, ent raamatu autor Tiago Forte toob välja, et sageli tarbime seda sisu lihtsalt valel ajal. Et vajalikku teavet õigel ajal kasutada, tuleks omandada oskus luua teadmiste kogum, mida sobival hetkel lahti pakkida ja ellu rakendada. Kogutud tarkus on väärtuslik siis, kui seda on võimalik kriitilistel hetkedel n-ö välja võtta, et selle pinnalt parimaid võimalikke otsuseid langetada. Niinimetatud teise aju ehk teabe haldamise süsteemi loomiseks piisab üldistatult sellest, kui hakata infot enda jaoks üles märkima. Raamatus jagatakse ajatuid ja korduvalt läbi proovitud põhimõtteid, mille abil edu saavutada: „Need, kes õpivad tehnoloogiat kasutama ja oskavad hallata üha suuremaid infovooge, suudavad hakkama saada kõigega, millele nad keskenduvad. Need, kes aga otsustavad endistviisi toetuda ainult oma haprale inimajule, satuvad ülikiirelt muutuvas maailmas siiski järjest keerulisemasse seisu.“ Omandades õiged meetodid, avalduvad sinus seni märkamata jäänud tugevused ja oskused. On väga suur eelis teha palju rohkem märksa väiksema pingutuse, ajakulu ja stressiga. Sealjuures ei tuleks tehnoloogiat pidada inimkonna vaenlaseks, vaid inimaju võimendiks: võti seisneb vaid olulise alleshoidmises ja selle talletamises lihtsasti ligipääsetavasse kohta.

Raamat "Kümme keisrit" on kokkuvõte kolme ja poole sajandi pikkusest Rooma impeeriumi ajaloost jutustatuna kümne kõige olulisema keisri elu kaudu. Teos algab esimese keisri Augustusega ja lõppeb ligikaudu 350 aastat hiljem Constantinusega, kes pöördus ristiusku ning rajas idas uue pealinna Konstantinoopoli. Nende sajandite jooksul saavutas Rooma hiilguse ja territooriumi ning kaotas siis mõlemad. Need kümme Rooma keisrit olid kõige võimekamad ja edukamad. Edukust määratleti erinevalt, aga kõik tahtsid poliitilist võimu riigis, rakendada sõjajõudu piiride taga, käsutada rikkusi, Rooma linna üles ehitada ja jumalatega hästi läbi saada. Ja kõik tahtsid surra kodus oma voodis ja anda võim üle oma valitud järeltulijale. Rooma pärand on tänapäeval säilinud mitmel viisil, alates keelest, õigusest ja arhitektuurist kuni roomakatoliku kirikuni. Strauss uuribki seda püsivat pärandit seda kujundanud meeste elude kaudu.

Euroopa ajalugu on kroonitud peade kujundatud. Targad, õilsad ja ettenägelikud valitsejad on oma rahvastele toonud rahu ja jõukust, samal ajal kui võimuhullud ja vägivaldsed türannid on Euroopas läitnud sõdu, mis on hävitanud linnu ja toonud surma tuhandetele inimestele. Selles ajakirja Imeline Ajalugu raamatus kohtame mõlemat sorti valitsejaid. Oleme lood järjestanud kronoloogilisse ritta, mis algab Karl Suurega, kelle valitsusaeg pani suuresti aluse moodsale Euroopale, ning lõpeb Nikolai II ja tema perekonna tapmisega. Sellega lõppes kroonitud peade ajastu vähemalt siin meie kandis.

Kes lääneliku mõttemaailmaga vähegi kokku on puutunud, on ilmselt tuttav sellele iseloomuliku sooritusvajadusega. Keskendume aina järgmistele ja järgmistele saavutustele, peatumata vahepealsete edusammude mõtestamiseks. See võib loodetava õnne aga sootuks kättesaamatuks muuta ning panna õlgadele asjatu koorma: pidades silmas vaid eesmärke, tekitame iseenda ja ideaalide vahele ületamatu kuristiku. Selles kuristikus kisume alla oma enesekindlust ja arengut. Kuidas siis teha nii, et õnnest ei saaks taak? Mõtlemisstrateeg Dan Sullivani ja psühholoog Benjamin Hardy raamat „Kuristik ja kasu“ näitab, et mõtteviis annab meid ümbritsevale raami. Võti on võrrelda enda praegust eluhetke õige punktiga, teisisõnu mitte vaadata kramplikult edasi kauge, saavutamatuna tunduva ideaali suunas, vaid pigem tagasi, et märgata ja väärtustada väikeseid võite ning poolel teel tehtud samme. Kinni tuleks haarata kasust, sellest, mis on juba olemas. Positiivsus õpetab tänutunnet ja aukartust, annab ebaõnnestumistele tähenduse, sunnib vaatama sissepoole, et iseenda kallal pidevalt tööd teha ja aina õnnelikumana edasi liikuda. See on mõõduvõtt ainult iseendaga, autasuks kas kuristik või kasu. Tee oma esimesed sammud ja näed, kui kaugele jõuad.

Iga linna ajaloos on etappe, mil selle areng kulgeb pikalt ja rahulikult oma loomulikku rada pidi, ent siis ühtäkki saabuvad murrangulised ajad. Olgu nende taga sõjad, looduskatastroofid või võimukate juhtide revolutsioonilised otsused, linnade ja nende elanike saatus muutub seejärel igaveseks. Selles Imelise Ajaloo raamatus kutsume teid ümbermaailmareisile, mille peatuspunktid on kuulsad linnad. Rändame paigus, millest on saanud tänapäeva metropolid. Peatume ka linnades, mis olid omal ajal olulised kultuuri- ja majanduskeskused, ent siis ajahõlma kadusid – ja järeltulevate põlvkondade poolt õnneliku juhuse läbi taas avastati. Käime vaatamas kõiki neid paiku just sellisel ajajärgul, kui seal on toimumas midagi seesugust, mis neid igaveseks muudab. Põnevat kaasaelamist!

Valitsejad, teerajajad, teadlased, jõhkardid …

Teie ees on hulk lehekülgi, kust leiate põnevat lugemist ajaloo kuulsaimatest naistest. Mõned neist on kasutanud erakordselt jõhkraid võtteid, et võimule pääseda. Teised on käitunud ennastohverdavalt, et inimkonda aidata ja edasi viia. Kirjutame naistest, kes on läinud maailma ajalukku suurte valitsejatena. Ja räägime õrnema soo esindajatest, kes on olnud nii mitmeski mõttes teerajajateks.

Peatükk "Naised võtsid võimu":

• Vaarao tütar tegi riigipöörde
• Kuningannat tõmbas ristiretkele
• Caterina de’ Medici valitses varjust
• Printsess röövis keisrilt trooni
• Marie-Antoinette’i süüdistati intsestis
• Liignaine pettis mehi võimumängudes
• Victoriast sai maailmavalitseja
• Margaret Thatcherit armastati või vihati

Peatükk "Teadlased andsid endast kõik":

• Florence Nightingale tõrjus baktereid
• Pikas kleidis rändur avastas Aafrikat
• Radioaktiivsus tappis geniaalse teadlase
• Näitlejanna täiustas torpeedode juhtimist
• Gorillakari adopteeris Dian Fossey

Peatükk "Jõhkardid lasid verel voolata":

• Kleopatra võrgutas võimumehi
• Agrippina kõrvaldas rivaale
• Krahvinna noorendas end neitsiverega
• Prouad panid pomme
• Magda Goebbels tappis oma lapsed

Peatükk "Naised rajasid teed":

• Poksijad tampisid üksteist pudruks
• Neiud läksid meheks riietatuna madrusteks
• Ajakirjanik lasi end hullumajja panna
• Lendur päästis elusid õhukiirabiga
• Šokeeriv Joséphine Baker tantsis alasti

Selles raamatus uurime kuut ebatavalist ja lahenduseta jäänud juhtumit. Ühelegi neist ei ole ametivõimud, ajaloolased ja meedia suutnud lõplikku lahendust leida. Kas keegi üldse teab, mis täpselt juhtus? Või on tõde igaveseks ajaloo uttu mähkunud? Sõge nõiajaht Salemis Pärast seda, kui kahel tüdrukul algasid ebatavalised haigushood, puhkes Uus-Inglismaal Salemi linnakeses tõeline massihüsteeria. 1692. aastal vallandus seal meeletu nõiajaht. Kas Napoleon mõrvati? 1821. aastal suri Saint Helena saarel endine Prantsuse keiser Napoleon. Surma põhjuseks märgiti maovähk. Napoleon oli varem kirjutanud, et inglastest valvurid kavatsevad ta tappa. Kas keisri kahtlustel oli alust? Kes oli Rappija Jack? 1888. aastal külvas pika terava noaga verejanuline mõrtsukas Ida-Londoni armetutes slummides hirmu ja õudust, tappes eriti julmal moel prostituute. Tema isikut pole siiani kindlaks tehtud. Põgenemine Alcatrazist "Keegi ei põgene Alcatrazist," oli vanglainspektoril tavaks öelda. Ühel 1962. aasta juuniööl pugesid kolm vangi kambritest välja ja põgenesid vihmamantlitest valmistatud parvega. Nende edasine saatus on teadmata. Kes sooritas sodiaagimõrvad? 1960. aastate lõpus pandi San Francisco piirkonnas toime jõhkrad mõrvad. Kurjategija pilkas oma kirjades politseid ja hoiatas uute tapmiste eest. End Sodiaagimõrvariks (Zodiac Killer) nimetanud meest ei ole siiani kätte saadud. Ajaloo suurim kunstirööv Samal ajal, kui Bostoni elanikud püha Patricku päeva tähistasid, sisenes kaks libapolitseinikku kunstimuuseumi. 81 minuti pärast lahkudes viisid nad kaasa poole miljardi dollari väärtuses kunstiteoseid.

Suurbritannia mereväe eskaader saabus 1918. aasta lõpus Läänemerele, tuues pöörde Eesti Vabadussõtta. Britid turgutasid eestlaste võitlusvaimu, sulgesid punase Venemaa Balti laevastiku selle Kroonlinna baasi ning aitasid klaarida sõjalisi segadusi Lätis. Veidi üle aasta kestnud mereväeoperatsioonis osales 238 Briti laeva, millest lasti põhja kaks hävitajat, kaks patrull-laeva, üks allveelaev, üks kergeristleja, üks admiraliteedi tüüpi drifter, kümme kaatrit ja üks varustuslaev. Hukkus 128 Briti mereväelast ja lendurit. See raamat vaatleb Suurbritannia mereväeoperatsiooni Läänemerel brittide endi silme läbi. Briti meremehed olid eluga pääsenud Esimesest maailmasõjast, kuid siis saadeti nad koju lubamise asemel hoopis tundmatu maanurga ohtlikesse vetesse, kus jääkülm meri oli täis miine. Isegi siinsed sadamalinnad olid Euroopaga võrreldes troostitud ja lõbuvaesed. Suurbritannia avalik arvamus teadis kogu operatsioonist väga vähe ning suhtumine sellesse oli pigem negatiivne. Briti meremeeste soovimatus Läänemerel sõdida viis viimaks mässuni. Teos annab põhjaliku, kuid ladusalt loetava ülevaate Briti eskaadri tegevuse kõigist aspektidest.

On tõenäoline, et olete lapse käitumise tõttu läinud endast välja ja reageerinud mõtlematult. Oleme ju kõik – eriti pärast 2020. aastat – puutunud kokku statistikaga kogu maailma lap­sevanemate stressi, ärevuse ja reaktiivse käitumise kohta. Vanemad tunnevad, et nad on liialt ametis koduse elu ja tööelu ühitamisega ning et nende käed jäävad liiga lühikeseks. Ükskõik kus te oma lapsevanemateekonnal ka ei ole, alati on olemas võimalus teha asju paremini, luua kontakt ja leida kaoses rahu. Selle asemel et korrata samu mustreid ja tunda, et kõik kasvab üle pea, või kogeda ebakindlust edasise tegut­semise suhtes, on käes hetk anda endale luba lasta lahti süütundest ja häbist, mida tekitab mõte, et olete „halb“ lapse­vanem või et teil on „halb“ laps. Te kumbki ei ole halb, puu­dulik ega vale. Laste kasvatamine on raske ja me kõik vajame häid, praktilisi ja tõhusaid töövahendeid, mis aitavad meil sellel teekonnal navigeerida. Reaktiivsus tähendab negatiivseid käitumisviise, mis aval­duvad siis, kui lapse käitumine vanemat ärritab. Sageli avaldub see karjumise, ähvardamise või isegi löömisena. Lapsevanema reaktiivne käitumine võib avalduda ka ülemäärase premee­rimise või liigse altkäemaksu andmisena siis, kui vanem on lapse käitumisest tüdinud. Lapsevanemate nõustaja Laura Linn Knight annab raamatus kätte tööriistad nii teile kui teie lastele, et saaksite koos sammhaaval rahulikumat kodukeskkonda kujundada ja kõrvaldada raskused, millega lapsed ja nende vanemad sageli silmitsi seisavad: kuulamisoskus, rutiinid, enesekontroll, võimuvõitlus, ekraaniaeg, enesehool jne.

CIA juht nõustab USA presidenti, aga tema isik ja suhe riigipeaga kujundavad kogu maailma ajalugu. Mis tunne on juhtida niivõrd mõjuvõimast organisatsiooni? Kuidas tulla toime presidendiga, kes üritab sind ära kasutada või kel on näiteks Venemaa poliitika kohta risti vastupidine arvamus? Kuidas toibuda reeturite, terroristide või kübersõja löökidest? Mida teha, kui tsiviilasutusele antakse ülesanne tappa? Chris Whipple vaatleb USA viimase 70 aasta julgeolekupoliitilisi triumfe, skandaale ja dilemmasid CIA juhi silmade läbi. Selleks on ta vestelnud pea kõigi elus olevate direktoritega ja paljude alluvatega. Raamat seletab lahti Eestitki mõjutanud ajalooliste sündmuste tagamaad ja pinged.

Inimene on loomult uudishimulik. Meie liigi esindajad on ette võtnud uurimisretki nii kaua, kui me oleme olemas olnud. Umbes kaks miljonit aastat tagasi liikusid varajased inimesed oma sünnikodust Aafrikast välja teistele mandritele. Tänapäeva inimese maailmavallutuste algusest on möödunud ainult 60 000 aastat. Tõelistele, sihipärastele avastusretkedele, mis algasid umbes 5000 aastat tagasi, ajendasid meid seiklushimu, huvi võõraste kultuuride vastu ja majanduslikud tegurid, nagu kaubavahetus ja aardejaht. Selles Imelise Teaduse raamatus käsitleme varaseid, juba enne meie ajaarvamist toimunud uurimisretki. Heidame pilgu julgete portugallaste mereretkedele. Uurime vürtsikaubandust ja selle tähtsust kaugretkede kontekstis. Heidame põhjaliku pilgu Uue Maailma avastamise loole ja selle mõjule. Ehitame koos muistsete laevaehitajatega kaugretkedeks sobivaid aluseid. Läheme reisidele koos James Cookiga. Paneme end proovile maakera kõige karmimates paikades. Otsime Niiluse lätet. Kirjeldame maadeavastajate rasket argipäeva ning võtame ette matkad poolustele.

Martal on igav. Multikaid on ta täna juba vaadanud ja väikevenna mängud tunduvad titekad. Tema igavust otsustavad peletada lapsed minevikust. Nad näitavad, milline oli nende lapsepõlv ja kuidas elu võis olla põnev ka ilma multikateta. Raamat põhineb 1930. ja 1990. aastate laste mälestustel. Lugeja saab teada, kuidas lapsed vanasti karjas käisid, mida seal ajaveetmiseks tehti, miks lakas magamine oli lõbus, millised olid Eesti-aegsed lastemängud ja miks mõni eestlane eelistas rääkida saksa keeles. Samuti tuleb juttu taasiseseisvunud Eesti laste lapsepõlvest, kus olulisel kohal olid Soome TV ja esimesed läänest pärit mänguasjad. Raamatu autor Kadri Bank on ajaloohuviline ajakirjanik ja raamatutoimetaja.

Paljude New York Timesi bestsellerite autor Ian K. Smith toob teieni kuuenädalase plaani rasva tõhusamaks põletamiseks metaboolset paindlikkust kasvatades: Metaboolne paindlik­kus puudutab keha võimet (või suutmatust) ümber lülituda süsi­vesikute põletamiselt rasva põletamisele ja vastupidi. Mind tabas üks neid heureka-hetki, kui pirni lõpuni keeramine minu ajus lambi süütas. Asi pole tingimata selles, et süsivesikud iseenesest on halvad, vaid inimese keha ei saa hakkama nende tõhusa põletamisega. Met Flexi programm aitab teie keha häälestada nii, et saate kaalust alla võtta, tipptasemel tegutseda ning haigused eemal hoida. Seda kõike on võimalik saavutada hea ööune, söömis- ja joomisharjumuste parandamise ja õiget tüüpi ajastatud treeningu abil. Raamatust leiate selleks põhjaliku sissejuhatuse metaboolse paindlikkuse teooriasse, aga ka praktilised menüüd ja lihtsad retseptid, palju ideid eri tüüpi treeningkavadeks ja üleüldisi soovitusi tervislikuks eluviisiks.

Kuigi metsavendluse uurimisega on meie ajaloolased tegelenud alates taasiseseisvumise algusest, on raamatupoodidest n-ö loetavas keeles koondülevaadet pea võimatu leida, piirdudes suuresti Mart Laari teostega. Ütlemata vähe on teada end metsas varjanud meeste ja naiste igapäevaelu, punkriarhitektuuri jms kohta: kust nad süüa said, millistes varjualustes elasid, kuidas nad oma aega veetsid? Rühm Eesti ajaloolasi, arheolooge ja teiste elualade esindajaid on otsustanud seda lünka täita. Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei olnud 1940.–1950ndatel metsavendlus sugugi idülliline vabadusvõitlus Nõukogude korra vastu – tegemist oli vägagi äärmuslikes tingimustes repressioonide eest metsa pagenud meeste-naiste psüühiliselt rusuva varjamisega, et oma elu päästa. Enamasti lõppes see kas surmaga lahingus või vangistusega Siberis. Teisel pool rindejoont olnud vaenlane oli lihtsalt igas mõttes ülekaalukam. Raamatus "Metsavennad" annavad uurimisrühma liikmed Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo ja Pearu Kuusk ülevaate 1941. aasta suvesõja sündmustest ja Teise maailmasõja järgsest metsavendlusest. Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem käsitleb metsavendluse sõjalist tähtsust. Lähemalt vaadeldakse mitme metsavennasalga saatust ning kergitatakse koos harrastusajaloolase Üllar Kurikuga saladuskatet Eesti viimase metsavenna August Sabbe tegemistelt.

Seisame pidevalt silmitsi muutustega: turu kõikumised ja ebastabiilne majanduskeskkond, tehnoloogilised läbimurded ja geopoliitilised olud. Alex Budak selgitab, kuidas juhtida ning viia ellu positiivseid muutusi ning säilitada paindlikkus ja otsustavus kõikvõimalikes oludes, alates rohujuuretasandist kuni globaalsete liikumisteni välja.

Edu ei saada neid, kes jäävad ootama õigeid olusid või kes eeldavad, et ainuüksi juhirollist piisab mõju avaldamiseks. Võidavad hoopis liidrid, need, kes veenavad, inspireerivad, ehitavad kestvaid partnerlussuhteid ja kujundavad seeläbi uued mängureeglid. Budaki käsiraamat ei ole pelgalt inspiratsiooniallikas esimeste sammude astumiseks, vaid praktiline teejuht, mis põhineb tema loengutel California Berkeley Ülikoolis, kus ta on koolitanud tulevasi liidreid ja innovaatoreid. Veenvaid lugusid toetab muutuste looja lõuend, tööriist, mille abil ideid struktureerida, parendada ja samm-sammult realiseerida.

Kas oled mõnes lähedases ära tundnud nartsissisti? Näiteks võib tal olla mõni järgmistest omadustest (aga mitte ainult):

• pideva positiivse tähelepanu ja tagasiside vajadus
• enesekesksus ja omakasupüüdlikkus
• sügavalt juurdunud ebakindlus, mida kompenseeritakse üleoleku, alavääristamise või teiste arvustamisega
• ärevus
• tunne või usk, et ollakse eriline
• siira empaatia puudumine
• eksimuste eest vastutuse võtmise vältimine
• ülepakutud enesetähtsustamine
• suutmatus sõlmida ja hoida pikaajalisi ja tähendusrikkaid suhteid
• sõltuvused ja probleemid liialdamisega
• manipuleerimine suhetes
• vaenulik või agressiivne käitumine, probleemid viha ja raevu kontrollimisega

Kui jah, siis tea: nartsissist ei ole vaimselt terve. See ei ole sinu süü, et ta seda ei ole, ja – see on oluline! – tema ravimine ei ole sinu vastutus. Sina ei ole tema hulluarst. Nartsissismile lihtsalt ei ole ravi. Nartsissistlikust väärkohtlemisest ja kaassõltuvusest on siiski võimalik taastuda ja selleks on olemas vahendid ning sinu taastumine ja areng on sinu vastutus.

Raamat küll tutvustab nartsissismi, aga ei keskendu nartsissistile, vaid nihutab tähelepanu tagasi sinule ja su taastumisele. Psühholoog ja traumaterapeut dr Sarah Davies on taastumisteekonna ise läbi teinud ja oskab sind varustada tehnikatega, mille abil nartsissisti võluväe alt pääseda, saada selgeks, kuidas end kaitsta ja edaspidi nartsissistliku väärkohtlemise negatiivset mõju vältida. Taastumine algab siis, kui suunad tähelepanu tagasi endale: õpi, kuidas endaga armastav, toetav, kaastundlik ja leebe suhe luua.

1944. aasta augustis, Jätkusõja viimastel nädalatel, sai Mannerheimi risti rüütel Ilmari Honkanen ülesande juhtida kaugluureüksuse rünnakut Petroskoi raudteesõlmele. Vaenlase tagalasse viidi 50 meest, kes pidid takistama raudteetransporti rindejoonele Põhja-Karjalas ning kiirendama sellega rahuläbirääkimisi. Operatsiooniplaan ja selleks kokku pandud rühm olid suurepärased, ent ülesannet täites läks pea kõik viltu: üks mehi vedanud lennukitest kukkus alla, lisavarustust toonud lendur sõitis purjuspäi vastu puud ja üksuse juht haigestus. Raskustest hoolimata lõigati Petroskoisse viiv raudtee mitmest kohast läbi, ent siis tuli tagaajajate eest põgeneda. Relvarahu sõlmimise ajal oli üksus veel vaenlase tagalas. "Operatsioon Hokki" jutustab esimest korda loo Soome suurimast dessantoperatsioonist. Raamat põhineb veteranide meenutustel, retkest säilinud fotodel ning ära peidetud sõjapäevikul. Raamat on Soome tunnustatuima aimekirjandusauhinna Tieto-Finlandia nominent.

Ehkki paanikahoogude all kannatab väga suur hulk inimesi, võib teile tunduda, et olete oma murega üksi. See on aga tõest kaugel. Kui teil esineb kroonilisi paanikahooge, foobiaid või ärevust või kui soovite aidata oma lähedast, võite sellest raamatust leida abi ja tuge. Vastupidiselt levinud arvamusele on paanikahood ravitavad ning neist on võimalik vabaneda – enamasti ilma ravimite abita. Tihti kipuvad käsiraamatud olema liiga akadeemilise sõnakasutusega ja keskenduvad probleemi teoreetilisele tasandile, selle asemel et pakkuda praktilisi näpunäiteid ja õpetada konkreetse seisundiga toime tulema. Dr Carbonelli käsiraamatu täiendatud väljaanne tugineb kõige uuematele ja usaldusväärsematele teaduslikele meetoditele, mida kasutatakse ärevushäirete, depressiooni ja obsessiiv-kompulsiivsete häirete ravis. Paanikahood mängivad meie peal trikke, pannes meid hirmust või alandusest loobuma tegevustest, mis meile varem rõõmu pakkusid. Mis veel hullem, need nn paanikatrikid panevad meid toimima nii, et probleem üha süveneb, selle asemel et pöörduda paremuse poole. Raamat keskendubki sellele, kuidas taolisi paanikatrikke läbi näha. Alustatakse paanikahoogude tegeliku olemuse kirjeldamisest, et saaksite kõrvaltvaataja pilgu abil aimu oma sisemistest protsessidest. Dr Carbonell selgitab ka, miks on piinlikkustunne ja paanikahoogude varjamine problemaatiline ning kuidas saladuse hoidmise lõksust samm-sammult väljuda. Detailselt on seletatud lahti erinevad foobiad alates autosõidust klaustrofoobiani välja. Et tegu on praktilise käsiraamatuga, saadavad teid tervenemise teel mõistagi näpunäited, harjutused ja tervenemist toetavad eneserefleksiooni küsimustikud.

Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo. Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks saada – massiivne rajatis on suutnud üle elada nii tulekahju, plahvatuse kui ka aastakümnetepikkuse hüljatuse, kus vihmavesi ja võsastumine andsid oma parima, et neid paekivimüüre murda. Tänaseks on see vägev suurtükitorn jõudnud aga uude etappi. Seda suuresti tänu aastatel 2018–2019 toimunud põhjalikele rekonstrueerimistöödele. Arheoloogilised kaevamised on olnud selle protsessi ülioluliseks osaks, tuues päevavalgele müüre, rajatisi ja käike, millest varasem täpne teave puudus. Iga uus teadmine, mis on nende tööde käigus talletatud, on leidnud tee nii raamatu "Paks Margareeta" kaante vahele kui ka peagi avatava ekspositsiooni koosseisu, mille avamine toimub 29. novembril. Kui varasemates käsitlustes on kompleksi kaitsefunktsioon jäänud suurema tähelepanuta, siis tänu põnevatele arheoloogilistele avastustele korrigeerib "Paks Margareeta" selle vea, võrreldes torni suurtükkide tulejõudu teiste omasugustega. Hiljem paindus küll torni sõjaline tähendus elu praktiliste vajaduste ees ja nii ongi need paksud paekivimüürid võõrustanud nii kasarmut, ladu kui ka vanglat. Need pole olnud küll kõige helgemad hetked torni pikas loos, ent omamoodi vajalikud, aidates Paksul Margareetal jõuda tänasesse päeva.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

Kümnekonna aasta jooksul on Eesti olnud kõige kiiremini arenenud postsotsialistlik riik. Samal ajal on Eesti majanduspoliitika olnud nende riikide seas kõige liberaalsem. Seaduspärasuse mittemärkamiseks peab olema pime. Äripäeva toimetus on aastaid järjekindlalt kaitsnud klassikalist liberaalset maailmavaadet. Toimetus on veendunud, et Eesti edukaks arenguks on inimese otsustamisvabadus ja võrdsete võimalustega ettevõtluskeskkond vältimatud eeltingimused. 1992. aastal olid need põhimõtted arusaadavad kõigile ja riik ehitati uuesti üles just neid printsiipe järgides. Täna 10 aastat hiljem on vasakpoolsus küll avalikult, küll hiilivalt uuesti pead tõstmas. Raamat "Raha ja vabadus" on vastulöök sotsiaaldemokraatia edule. Vaadake kui palju kulutavad meie poliitikud aega vaidlustele, kuidas suurendada maksukoormust ja kehtestada erinevaid regulatsioone ning piiranguid ettevõtjatele. Kohati tundub, et riigi tegevuse eesmärk on ettevõtjale kaikaid kodarasse loopida, et siis järgmise sammuna aidata lõhutud ratas ära vahetada, et see siis varsti uuesti ära lõhkuda. Raamatusse "Raha ja vabadus" on koondatud ettepanekud, mis aitavad vähendada bürokraatiat ja maksukoormust, jätavad tööandjatele ja töövõtjatele suurema otsustusvabaduse ning loovad eelduse ettevõtluse kiirele arengule ja inimeste jõukuse suurenemisele.

Ajalooallikad ei armasta vaadata maailma lihtsa inimese silmadega, ütleb selle raamatu autor, Eesti tuntuim numismaatik Ivar Leimus. Nii on jäänud 16. sajandi kroonikutel märkamata ka selline pealtnäha tavaline kodanik nagu Tallinna müntmeister Paul Gulden, kelle elu oli aga vaat et põnevamgi kui mõnel kuningal või väejuhil.

Ühendades aastakümnetega kogutud teadmised ajaloolasena ning kujutlusvõime kirjanikuna, toob Leimus lugejani Paul Guldeni seiklusrikka eluloo, mis on nauditav nii ilukirjanduse kui ka kesk- ja varauuasaja eluolu tutvustava ajalooraamatuna. Lugu saadavad Katariin Mudisti illustratsioonid ning fotod ajaloolistest paikadest ja esemetest.

Ivar Leimus (snd 1953) on raha- ja majandusajaloo uurimisega tegelenud alates 1970. aastatest ning kujunenud üheks Baltimaade juhtivaks münditeaduse asjatundjaks. Äripäevalt on varem ilmunud Ivar Leimuse, Mauri Kiudsoo ja Gunnar Haljaku Eesti mündiajalugu käsitlev "Sestertsist sendini" (2018).

Sõdinud kuus aastat Gallia hõimude vastu, võis Julius Caesar 52. aastal eKr rahulolevalt tõdeda, et järjekordne Rooma vaenlane oli maha surutud. Ligi miljon galli orjastati ja Galliast tehti üha kasvava Rooma impeeriumi uus provints. Peagi voolas Galliast tonnide viisi teravilja ja rikkalikult maksutulu pealinna, mille elanikud nautisid provintside toodangut. Kõik oli muutunud sealtpeale, kui redutavad kurjategijad olid ligi 500 aastat tagasi Rooma rajanud. Võitmatu armee ja poliitilise kavaluse abil oli seitsmel künkal asuv väike linn kasvanud suureks ning Rooma Vabariik valitses lõpuks impeeriumi, mis ulatus ümber kogu Vahemere. Mõni aasta hiljem mõrvati Julius Caesar senatis. Seejärel kehtestati keisrivõim, mille ajal hullumeelsed valitsejad ja võimuahned väejuhid õõnestasid antiikaja suurriiki seestpoolt. Sisukord: Rooma sünd Kõigest 500 aastaga kasvas Rooma tähtsusetust palgasõdurite ja röövlite pelgupaigast kogu Itaalia poolsaare valitsejaks. Räpane võimumäng Ägedas võitluses riigi kõrgeimate positsioonide pärast sai otsustavaks jõhker jõu kasutamine ja halastamatu käitumine. Rooma armee Rooma leegionärid valitsesid lahinguvälju 800 aastat. Rooma armee arenes odaga relvastatud kodanike rühmadest kardetuimaks tapamasinaks. Elu orjaikkes Rooma orjusel oli mitu nägu. Kõiki orje ühendas see, et nad olid ilma õigusteta, täielikult oma omaniku kapriiside ja tujude meelevallas. Keisrid hukutasid rooma Osa keisreid kasutas oma võimu eeskujulikult, tuues Roomale õitsengu, kuid nii mõnelegi oli kiusatus liiga suur. Rooma jumalad Varased roomlased omastasid ilma piinlikkust tundmata kreeklaste jumalaid. Neil leidus igaks otstarbeks oma jumal. Ristiusk oli algul üks paljudest kultustest. Rooma provintsid Impeeriumi miljonite ruutkilomeetrite suuruse territooriumi kontrollimiseks jagasid roomlased endi okupeeritud alad provintsideks. Kaubandusimpeerium Tarmukad kaupmehed viisid laevadega miljoneid tonne kaupa riigi igasse nurka. Sellest sai kasu nii priiskav ülemklass kui ka vaesem elanikkond. Rooma osavad ehitajad Rooma impeeriumi insenerioskused, leiutised ja ehitised ületasid kõiki konkurente. Surmaheitlus areenil Rooma gladiaatorite võitlus hõlmas tänapäevase märulifilmi kõiki osi: kangelasi, ohtude ületamist ja surma. Gladiaatorid olid selle šõu pantvangid. Barbarid Rooma riigi väravas Germaani hõimud jõudsid impeeriumi südamesse, rüüstasid Rooma linna ja jagasid riigi lääneosa omavahel. Rooma pärand Roomlased on inspireerinud renessansiajastu geeniuseid, Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostajaid ja 20. sajandi diktaatoreid.

Jätkusõja alates valmistus Soome Karjala kannast tagasi vallutama. Rünnakut valmistati ette, saates Karjala kannasele kaugluureüksusi koguma andmeid vaenlase vägede grupeeringute kohta ja häirima transpordiühendusi. Esimene neist kaugüksustest oli üksus Tolvanen. Missioonile saadeti kaheksa Karjala kannasel üles kasvanud noort meest, kes naasid mööda metsi oma kodukanti – seekord relvastatult. "Rünnaku eel" räägib nende loo. Raamat põhineb kaugüksuse luurajate meenutustel ja ulatuslikul arhiivimaterjali läbitöötamisel. Teos kirjeldab Soome eriüksuste sünnihetke ja äärmuslikke tingimusi, milles kaugluureüksused viibisid. Sõjaajaloolane Mikko Porvali kirjeldab tavapärasest põhjalikumalt nii operatsioonil osalenud kaugpatrulli mehi kui ka ekspeditsiooni eesmärke, elluviimist ja tähendust. Teose erakordselt ulatuslik allikmaterjal pakub lugejale haruldase killu autentsest luureajaloost.

Varem on Mikko Porvalilt eesti keeles ilmunud raamat "Operatsioon Hokki".

Rüütel on vapper sõdalane: täies varustuses ja suurepärasel lahinguratsul paistab ta olevat võitmatu. Kui ta mõõka ja oda viibutades võitlusse ratsutab, ootavad teda kuulsus ja au. Tunnustatud keskajauurija Michael Prestwichi rikkalikult illustreeritud ja humoorikas toonis kirja pandud rüütliraamat annab vastused kõigile küsimustele, mis sellesse ametisse ihalejat võivad huvitada. Kuidas rüütliks hakata? Kus saada vajalik väljaõpe? Mil moel hankida varustus? Kuidas võidelda turniiridel ja käsitseda relvi? Kas oleks mõistlik minna ristisõtta? Kuidas piirata linnu ja linnuseid? Kui palju maksta lunaraha? Mida teha sõjasaagiga? Mis ootab langenud rüütlit teispoolsuses? Kujuta ette, et istud oivalise lahinguratsu seljas: sind ümbritseb särav turvis, sa viibutad mõõka ning hoiad käes kilpi. Või proovi mõelda, et oled õukonnas: sind saadab vapra mehe kuulsus ja ümbritsevad kaunid piigad. Otse loomulikult tahad sa rüütliks saada. 15. sajandi alguses pole see aga sugugi lihtne. Küsimus pole lihtsalt hobuse ja turvise hankimises – sul tuleb ka palju õppida. On raamatuid, mis harivad sind rüütliideaalide tundmises, ent need ei paku praktilisi näpunäiteid, mida tarvis läheb, kui oled otsustanud elada – ja üsna tõenäoliselt ka surra – lahingukuulsuse nimel. Neid saad sellest käsiraamatust.