Tooted

Vaimukalt ja humoorikalt kirjutatud raamatus viib autor väikese lugeja raamatute maailma, tehes seda sümpaatse ja teadmishimulise isahiire Huberti suu ja silmade kaudu. Lugeja saab ettekujutuse sellest, mis on raamat, kuidas temaga ümber käia ja milliseid huvitavaid lasteraamatuid lugeda. Teises osas läheb väike lugeja koos Hubertiga raamatukogusse ja saab hüva nõu, kuidas seal hakkama saada. Rikkalikult illustreeritud raamat nooremas koolieas õpilastele.

Väljapressimiskirja saades võidakse nõutult õlgu kehitada. Kui aga ootamatult sigineb söögituppa elus kilpkonn koos uue ähvardusega ja varsti see kilpkonn niisama arusaamatul kombel kaob, võtab südame alt kõhedaks küll. Ja kui ähvardus kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata tõesti täide viiakse… Don Micklam ei oska aimatagi, millise julma ja rafineeritud jõuguga tuleb tal sõbra mõrtsuka jälgi ajades rinda pista.

Ei olnud mingit võimalust kindlaks teha, kui kaua juba olid nad mind hoidnud väikeses ruudukujulises keldrikorruse ruumis. Selle massiivsetest betoonplokkidest seintes polnud ühtegi akent. Ka metallukses ei olnud mingit ava. Ja kui uks hetkeks avati, oli näha ainult koridori kunstlikku valgust. Toa ainus valgusallikas oli suunatav lamp tühjal laual. Lamp oli seatud nõnda, et alasti pirni ere valgus mulle otse näkku paistis.

Kettamaailma kuuendas raamatus tegutseb taas Vanaema Weatherwax, sedapuhku koos kahe kaaslase – Nanny Oggi ja Magrat Garlickuga. Shakespeare’i parima traditsiooni kohaselt topivad nad oma nina ja näpud kuninglikku poliitikasse ning midagi head sellest ei tule. Kuningriigid lendavad uppi, noad välguvad ja Surm täidab stoiliselt oma kohust. Vanaema Weatherwax leiab, et näitekirjanikud on asja pisut ilustanud ning et tegelik elu on tunduvalt segasem. Pole ka ime, sest lisaks sellistele ammutuntud tegelastele nagu küürakad kuningad, maskeeritud pärijad ja kadunud kroonid tuleb nõidadel tegemist teha ka häbelike kultuskividega ja rambipalavikus äikesetormiga.