Tooted

Luulekogumik sisaldab erinevate autorite erinevaid lustakaid ning üllatavate luuleleidudega värsse, mis räägivad lastest ja loomadest.

Seikluslik muinasjutt pajatab jänkupoisist, keda vanemad vennad luuletamise pärast veidrikuks peavad. Tänu värsiveeretamisele lahenevad aga kõik ohtlikud olukorrad õnnelikult.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

Keelekõlaline värsslugu jutustab jonnijoru ajava lambatalle lennukatest mõttemängudest ning üllatavast meelemuutusest. See on suureks saamise lugu.

Luulekogumik sisaldab lustakaid mardi-, kadri- ja vastlalaule nii vanema põlvkonna kirjanikelt kui ka tänapäeva autoritelt. Nii näiteks tutvub lugeja vanade mardi- ja kadrikommetega ning teeb koos vastlatrallitajatega "niginaga-naginaga, suure naerulaginaga", nagu kirjutab Heljo Mänd, vahvat vastlasõitu. Kogumikus leidub ka vanarahvatarkusi – vanasõnu ning mõtte teritamiseks mõistatusi.

Olivia Saare lasteraamat jutustab loo kahest sõbrast – ruske lakaga kogukast lõvist ning maailma uudistavast suurte silmadega väikesest jänesest. Nende väliselt ja ka iseloomude poolest erinevate tegelaste sõprus on eriskummaline, sest sageli juhtub nii, et halliks argpüksiks peetud nääpsuke jänes-poiss oskab suurele, tugevale ja targaks peetud lõvile head nõu anda ning teda koguni hädas aidata. Iga loo sündmustik lõpeb vanasõnaga – meie rahvatarkusega, millesse peidetud pisike õpetlik iva.

Andrei Krasnoglazovi "Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming" on dokumentaalne biograafia, milles autor keskendub lugeja seisukohast kõige huvitavamatele asjaoludele, mis heidavad valgust Suure Ühekäelise (nii kutsuvad Cervantest hispaanlased ise) ühe või teise teose saamisloole. Autor annab ühtlasi ka ülevaate Cervantese elu ja loomingu uurimisest läbi aegade.

Kogumik sisaldab paljude tuntud ja vähem tuntud autorite meeleolukaid luuletusi loodusest. Luuleraamat algab kevadesalmidega ning lõpeb talvelauludega. Nii rändab lugeja läbi nelja aastaaja, saades osa kevade-, suve-, sügise- ja talverõõmudest ning nautides lilleilu, linnulaulu, vihmasadu ja lumekargust.

Aimée Beekmani uus lasteraamat "Päästekoer Walter" on vahva lugu väikesest armsast kutsikast, kellest tõsise treeningu tulemusel vetelpäästekoer kasvab. Oma oskusi näitab Walter ühes eriti ohtlikus olukorras, kus ta targalt ja osavalt tegutsedes tõelise päästekoera nime väärib.

Ameerika noorsookirjaniku Kate D Wiggini (1856 – 1923) humoorikas ja sümpaatne lugu fantaasiarikkast ja avalast teismelisest tüdrukust möödunud sajandi Ameerikas.

Ameerika kirjaniku Edna Annie Proulx' (sündinud 1935) esikromaan "Postkaardid", mis ilmus 1992. aastal, on lugu Uus-Inglismaa mehe odüsseiast mööda Ameerikat pea poole sajandi jooksul. Sunnitud põgenema julma mälestuse eest, määratud üksindusele ja kodutusele, elab ta läbi kümneid erinevaid elusid: kaevandab kulda, kasvatab ube, uurib fossiile, peab trapperiametit, otsib uraani, töötab rantšos. Tema ainsaks sidemeks minevikuga on kodustele saadetud postkaardid -- kuid ta ei aima, et vahepeal on tema perekonda tabanud õnnetused, nende tihe ühendus maaga on katkenud ja sellel on laastavad tagajärjed… Teos on saanud Ameerika Ühendriikide PEN/Faulkneri kirjanduspreemia 1993.

Liisa-Laura, Miina-Marta ja Piia-Paula Paju on kolmikud, kes elavad koos ema-isaga Saiasoo külas Hallita talus. "Saiasoo lood" on lõbus ja õpetlik raamat tüdrukute tegemistest läbi terve aastaringi. Koos vanaisaga meisterdavad nad lindudele söögimaja, käivad ema-isaga metsas kitsekesi toitmas ja rabamatkal, küpsetavad koos vanaemaga kaerapätsikesi, laulavad lammastele, koovad naabritädi Hille õpetusel kaltsuvaipa ja võtavad sügisel kartuleid. Saiasoos juhtub mõndagi põnevat ja ikka on selles osalised ka Liisa-Laura, Miina-Marta ja Piia-Paula. Raamatule on kaunid illustratsioonid teinud Tiina Mariam Reinsalu.

Seda raamatut kirjutama inspireeris unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan "Seksitalu". Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse: nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusuid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei häbene arutada konkreetsete Tallinna tegelaste tegusid ning pakuvad välja veel ühe versiooni metsavendade Voitkade seiklustest. Ka XX sajandi lõpp võib olla pikem aastast ning nii sobib ehk sellele romaanilegi pealkiri "Sajandilõpu suvi".

Kerttu Soansi väikelasteraamatus "Tere, Nööp!" märkab elava fantaasiaga laps enda ja oma lähedaste juures asju, mis põnevaid kujutluspilte ja äratundmisrõõmu tekitavad. Nii peab tüdrukuke säravat nööpi ema pluusil oma heaks sõbrannaks proua Nööbiks, kellega päikesemängu mängib. Huvitav on ka näiteks lugu, kus laps oma varbaid kümneks õpetajaks nimetab, kuna ta on nende abil numbrid ühest kümneni selgeks saanud. Raamatule on leidlikud pildid joonistanud Urmas Viik.

Aino Perviku sõnamängulises jutukogus on leidlikult vigurlikke lookesi igasugustest seppadest, alates pottsepast kuni soss-sepani välja. Lugeja kohtub ka puu-uurija puu, kuu-uurija kuu ning luu-uurija luuga. Raamatus avaldub kirjaniku suurepärane sõnaseadmisoskus ning eriliselt tundlik keeletaju.