Tooted

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

„Hämariku melanhoolia” on romaan novellides. See jätkab tsüklit, kuhu kuuluvad „Untermench: minu lõhkikistud osa”, „Õuduste Teater” ja oma ilmumisjärge ootav romaan „Hella tähe all”. Tervikteos moodustub aastatel 2014–2021 valminud pikematest ja lühematest lugudest, mis viivad lugeja Brüsselisse ja Haapsallu, Pariisi ja Hamburgi, Kalamajja ja pedasse, suurlinna suminasse ja pargialleede vaikusse, tutvustavad minategelase kaasteelisi, veavad diipidesse keskusteludesse ja jaburatesse olukordadesse.

„Hella tähe all” koondab ühele Tallinna eeslinna tänavale seltskonna värvikaid tegelasi, kes on hiljutise pandeemia ajal sunnitud rinda pistma kummaliste, ehk isegi müstiliste sündmustega.

Teos jätkab tsüklit, kuhu kuuluvad „Untermensch: minu lõhkikistud osa”, „Õuduste teater” ja „Hämariku melanhoolia”, ning on autori sõnul tema kõige vabam ja kõige helgem romaan.

Kuidas nautida söömist ja hoiduda paksuks minemast? See raamat annab laia valiku erinevatest dieetidest, mida tänapäeva maailmas praktiseeritakse. Igal õpetusel on oma looja, välja kujunenud koolkond ja teooriad ning neid järgides on saavutatud ka soovitud tulemusi. Kas ja milline variant kellelegi aga sobib, jääb igaühe enda otsustada ja järele proovida. Mai Maser on hariduselt lastearst, kes on põhilise osa oma elust pühendanud tulevaste arstide õpetamisele. Olles laste ravimise kõrval nende tervise ja arengu toetaja, on viimasel paarikümnel aastal tema hobiks kujunenud tervisliku toitumise uurimine ja arendamine Eestis.

Need ajad on möödas, kui Ginger oli eemaletõugatu. Kunagisel trullakal patsikestega lapsel on nüüd meigivahendid ja juuksesirgendaja ning ta pole kunagi tagasi vaadanud – kuni praeguseni. Ginger ja Shannon on parimad sõbrad, aga kui nad hakkavad sõbrustama üksiku Emilyga, muutub kõik. Isegi saksofoni mängiv viltkaabuga poiss ei saa sinna midagi parata – temagi on osa probleemist... Kas Ginger ja Shannon kaugenevad teineteisest või suudavad nad jääda igaveseks parimateks sõpradeks? Naudi raamatut ja maiusta küpsistega, sest raamatust leiad ka fantastilise ingveripräänikute retsepti!

Viktor Pelevini romaani „iPhuck 10” tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel. Selle peategelane, algoritm Porfiri Petrovitš, iseloomustab ennast kui oma ajastu tüüpilist vene tehisintellekti. Tema erialaks on kuritegude uurimine, ühteaegu kirjutab ta nendest ka kriminaalromaane, teenides sel moel politseivalitsusele sissetulekut. Romaani teine peategelane on varakas kunstiteadlane Maruha Tsho, kes tegeleb niinimetatud kipsiajastu ehk 21. sajandi esimese veerandi kunsti uurimisega. Kunstituru analüüsimiseks vajab ta abilist ja rendib selleks algoritm Porfiri. „iPhuck 10” on üks seksituru kallimaid armumänguvidinaid ja samas ka Porfiri kõige kuulsama kriminaalromaani pealkiri. Seesinane romaan on sajandialguse politseiproosa tõeline pärl, mis pakub põhjalikku ülevaadet armastuse, kunsti ja ülepea kõige muu arengust mitte eriti kauges tulevikus.

Kui 11-aastane Tally Hamilton Teise maailmasõja hakul kodust Londonist kauges maanurgas asuvasse internaati saadetakse, ei ole ta selle üle sugugi õnnelik. Kohale jõudes selgub aga, et tegu on toreda kohaga täis sõbralikke lapsi, põnevaid õpetajaid ja kõikvõimalikke lemmikloomi. Just niisugusesse kooli on alati igatsenud minna ka suursugusest lossielust tüdinenud Bergaania prints Karil, kellega Tally kohtub kooliekskursioonil imekaunisse Bergaania kuningriiki. Ent puhkev sõda ja riigipööre Bergaanias toovad printsile kaela palju kurja ja tüdruk peab hakkama tema päästmiseks plaane sepitsema.

Vaimud pole koerad. Kutsumise peale nad ei tule. Kuid kuueteistkümneaastane Suze tahab väga, et Jesse – kuum sell, kes keeldub tema toas kummitamist jätma – kohemaid välja ilmuks. Sest Suze – ameti poolest vahendaja, kelle ülesandeks on saata tõrksad hinged tagasi sinna, kuhu nad kuuluvad – on nelja traagilises autoõnnetuses hukkunud keskkooliõpilase vaimuga tegeledes kõrvuni hätta sattunud. Häda on selles, et üha enam paistab, nagu poleks õnnetuses mitte midagi juhuslikku, ja nelik ihkab kättemaksu... mitte ainult nohikule, kes nad tappis, vaid igaühele, kes neid takistab...

Oliver Graham-Jones on loomaarst, kelle hoole all olid 1951. aastast alates Londoni loomaaia loomad. Ta asus kiiresti loomade ravimist reformima, oli üks esimese loomahaigla asutajatest ning oli alati kohal, kui mõni ohtlik loom lahti pääses või keegi loomaaia asukatest kiiret abi vajas. "Loomaaia jutujuppides" pajatab Oliver Graham-Jones mõnest erakordsest loomast, kelle eest ta hoolitses, jutustab muuhulgas sellest, kuidas teda ajas taga gorilla, kuidas ta püüdis tihedas udus kinni vihase jääkaru ja pani Londoni Toweri rongale puujala. Südamlikule ja toredale raamatule on kirjutanud eessõna kuulus zooloog Desmond Morris.

Romaan "Mõtleb ..." pakub humoorikaid vastandusi vaimu ja keha suhetest, vaimsusest ja seksuaalsusest. Peategelased on pärit eri maailmadest: esmapilgul asjalik teadvuseuurija Ralph Messenger tutvustab end juba romaani alguslehekülgedel lootusetu naistekütina, tema uus tähelepanuobjekt, kirjanik Helen Reed aga lõhub humanitaari stereotüüpe. Autor kirjeldab kaasakiskuvalt, kuidas katoliiklikus vaimus kasvatatud, hella süümega peategelanna lõpuks siiski seksuaalsele tõmbele järele annab ning kuidas keha hädad sunnivad hedonistist meespeategelast oma ellusuhtumist ümber hindama.

David Lodge (snd 1935 Londonis) on tuntud eelkõige oma akadeemilisest elust kõnelevate vaimukate romaanide poolest. Varem on temalt eesti keeles ilmunud "Väike maailm", "Ühest kohast teise" ja "Väärt töö".

"Bridget Jonesi päeviku" autori uue raamatu kangelanna Olivia Joules on ajakirjanik, keda tema ülemus süüdistab kujutlusvõimele voli andmises ning saadab ta mitte uudistelugu tegema, vaid ühe uue kreemi esitlusele. Seal tundub aga Oliviale kahtlane üks prantsuse filmiprodutsent ning peagi hakkavad arenema tormilised sündmused. Olivia leiab end rahvusvahelise terroristidevõrgu sepitsuste keskel ning tal tuleb aidata hädast välja inglise luure. Loos on nii põnevust kui ka koomilisi olukordi.

Just siis, kui Miale hakkab tunduma, et ta tuleb kogu selle printsessivärgendusega kuidagi toime, organiseerib tema vanaema talle teleintervjuu. Paari süütu märkusega õnnestub Mial ajada vihale oma parim sõbranna Lily, tema üks õpetaja peaaegu vallandatakse ja Genovia rahvas ei taha temast enam suurt midagi kuulda. Intervjuule järgnenud sündmuste keeris haarab Mia kaasa ning tal on aina raskem aru saada, mida ta siis õieti tegema peab.

Lõbus järg kahele eelmisele raamatule ootamatult printsessiks saanud ameerika koolitüdrukust. Võiks arvata, et 14-aastasel Mia Thermopolisel on olemas kõik, mida ühe tüdruku hing võib ihata: ta on Euroopas asuva väikeriigi Genovia printsess. Paraku ei aita see tal lahendada muresid, vaid toob neid pigem juurde. Kõigepealt tuleb tal taluda igapäevaseid õppetunde vanaemalt, kes õpetab talle kuninglikule isikule sobivat käitumist. Sellele lisaks on tema algebraõpetajast saanud tema kasuisa. Kõige enam peavalu valmistab Miale aga see, et ta ei ole rahul oma poiss-sõbraga ja kardab, et tema tegelik armastus -- sõbranna vend -- peab teda ikka veel lapseks.

Mia on tagasi oma esimeselt kuninglikult visiidilt Genoviasse. Nüüd on ta valmis oma armuelu korda seadma. Tema ja Michael käivad ning Mia tahab Michaeliga võimalikult palju aega koos veeta. Kogu loos on ainult üks konks - tundub, et Michael ei meeldi Mia vanaemale ja on oht, et Miale tahetakse leida hoopis mõni teine ja sobivam kaaslane.

Iiri kirjanik John Banville on võtnud oma särava stiiliga raamatu aluseks Cambridge'i spioonide tegevuse, eriti aga Anthony Blunti elu. Tema tegelane Victor Maskell paljastatakse, kui ta on seitsmekümne aastane ja põeb vähki. Raamat kujutab endast tema monoloogi, mille käigus ta püüab leida vastust sellistele küsimustele, nagu: mille nimel on ta oma elu ohverdanud, kes ta üldse on, kas ta elu ongi olnud üksnes näivus. Tegemist on haarava ja suurepäraselt üles ehitatud romaaniga ühe mehe reeturlikkusest, armastusest, kunstist, 1930. ja 1940. aastate boheemlikest liialdustest ning oma minevikuga leppimisest. Ühe mehe elu kaudu on antud pilt ka kogu ajastust ja briti tolleaegsest ühiskonnast.

Michael Pedersen on tuntud Šoti luuletaja ja nüüd ka proosakirjanik. Ta on praegu Edinburghi ülikooli luuletaja-resident ja uus Edinburghi makar (ametlik luuletaja). Ta on avaldanud kolm luulekogu, võitnud mitmeid stipendiume ja auhindu ning käinud oma luulet esitamas terves maailmas, sealhulgas ka Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead. Ta oli ka üks Neu!Reekie! asutaja. Tegu oli luuletajate ja muusikute grupeeringuga, kes esitasid oma luuleetendusi nii Šotimaal kui ka mujal. „Sõbrapoisid” on tema esimene proosaraamat, milles ta kirjutab sõpradest oma elus. Suurim osa on pühendatud Scott Hutchinsonile (Frightened Rabbit), indie-muusikule, heale sõbrale ja luulekogu „Oyster” kaasautorile, kes sooritas 2018. aastal enesetapu. Silmitsi leinaga hakkab Michael Pedersen kirjutama kaotatud sõbrale ning meenutama ka varasemaid sõprussuhteid, kasvamist töölisklassi keskkonnas ja luuletajaks kujunemist. „Sõbrapoisid” ilmus 2022. aastal ning võeti väga hästi vastu, seda kiitsid kriitikud ja selle hääletasid aasta raamatuks Sunday Timesi lugejad. „Kaunis, liigutav ja elujaatav raamat.” – Ian Rankin „Kõige täiuslikum sõpruse portree, mida ma olen kunagi lugenud.” – Stephen Fry „Suurepärane mõtisklus meeste sõprusest.” – Guardian

Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.

Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.