Tooted

Luulekogu 8+8 II osa on järg samanimelisele kogule, mis ilmus aastal 2013 ning selle ilmumise ajendiks on olnud jätkuvalt soov rikastada ja nähtavamaks teha Eesti-Soome ühist kultuuri- ja keeleruumi.

Luulekogus on esindatud 8 poeeti Eestist ja 8 Soomest: Maarja Kangro, Andrus Kasemaa, Mathura, Liisi Ojamaa, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Birgitta Boucht, Anja Erämaja, J.K.Ihalainen, Hannu Kankaanpää, Sanna Karlström, Tomi Kontio, Henriikka Tavi, Ilpo Tiihonen. Luulekogu on kakskeelne – eesti autorid soome keeles ja soome autorid eesti keeles.

Romaanis "Jõgi" on peategelaseks Aksel, kes ihkab saada muusikuks, kuid minevik ja tunded heidavad teele tõkkeid. Lisaks tekitab segadust mitme tugeva naise kohalolek tema elus. Tulemuseks tunnete segapundar, haavatavus ja ... muusika. "Jõgi" on järg autori varasemale romaanile "Muusikale", mis on ilmunud eesti keeles 2012.aastal.

Luulekogu "Nägemata ilmad" on unenäoraamat. Mitte selles mõttes, et see seletaks unenägusid ja mitte selles mõttes, et see räägiks unenägudest, ehkki paar tükki neist on siia jõudnud küll. See on unenäoraamat, sest see on unes nähtud raamat.

Norra menukirjaniku Lars Saabye Christenseni «Oscar Wilde’i lift» on Põhjamaade novelli sarja avaraamat. Novellikogu koosneb kaheteistkümnest kaasahaaravast loost, milles põimuvad nii traagiline kui ka koomiline, juttudes on tubli annus eneseirooniat ning värskendavalt lõbusaid sekventse. On kuldseid kuuekümnendaid koos mässumeelsuse ja vaoshoitud melanhooliaga, on menukirjaniku portreteerimist ajakohaste sündmuste kõverpeeglis, on dramaatilist ja kummastavat lennukogemust, on poliitiliselt julget kommentaari usu teemadel, on klaver, mis keldritrepist alla kukub, on kurjategija, kes poja sünnipäevale saabub, on edukaid ja äpardunud muusikuid, on lift, mis kahe korruse vahel seisma jääb...

Raamat "Suurte varjus" on jätkuks Heidi Sarapuu varem ilmunud kirjandusloolistele lavatekstidele "Ülemere" (2001), "Variuse lood" (2007), "Klassikule külla" (2010). Need raamatud keskendusid Eesti ja Põhjamaade kirjanikele, seekordsetes tekstides ärkavad ellu Estonia teatrimajas tegutsenud näitlejad, lauljad, lavastajad. Taas avanevad lugeja ees 1944. aasta märtsipommitamiseni hoones tegutsenud raadiostuudio uksed ja stuudiorahva saatus kodumaalt põgenemise järel. "Lõbusad estoonlased", "His Masters Voice" ja "Helisev viis" annavad edasi tükikest meie kultuuriloost, mis seotud rahvusliku sümboli – Estonia teatrimajaga, jäädvustamaks Variuse teatri ja selle juhi tänuväärset tööd Estonia ajaloo nähtavaks muutmisel. Raamat ilmub teater Variuse 25. Ja Estonia teatrimaja 100. aastapäevaks.