Tooted

Raamat räägib Eesti pagulasteatrist Rootsis aastatel 1945-1987 ja näitleja Lensi Römmer-Kuusist.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

Vene keeles sõna "kodu" puudub. Inglane ütleb : "My home is my castle." Selles raamatus esineb nimi "Lõusa" 62 korda.

Kuulus žürii on koos. Auhind antakse välja. Laureaati ei leita kuskilt. Salapärane lugu läheb veelgi keerulisemaks. Sündmuste käigus, mis viivad lugeja Pariisi suure päevalehe toimetusest väikese provintsilinna näilisse vaikusse, tekib üha uusi mõistatusi ...

Suvitushooaeg Narva-Jõesuus oli oma kõrgtipul. Igal hommikul väljusid sadadest suvilatest supelvõõra ... Tuhandeti lebas inimesi tulipalaval liival, sulistas Soome lahe karastavas kaldavees, mängis palli, hullas ...

"Juhanson" jätkab romaani esimeses pooles mõneti August Gaili­ti "Isade maa" (1935) karnevalliku sõduriromaani joont. Selle taust on Talve soomepoisiaeg Jalkala koolituslaagris, Rajajoe eesliinil ja mujal, kollektiivseks kangelaseks kaheksameheline jagu.

Kuskil – kes teab kus – käib suur sõda Uue Euroopa mitme võistleva Neuordnung'i, Hitleri ja Stalini vahel, aga eesti sõdur elab suurtesse sadistlikesse ideedesse nakatumata oma äraootavat muldonnielu, püüdes olemise nirususest huumoriga üle saada ja korvates välist tohuvabohu oma igapäevaseid rituaale sooritades. Need on suuresti sõnalist laadi, aga sõnal on ka sõja ajal suur jõud. Tuleb vahel iseenesele härra öelda, nagu õpetab romaani kuulsaks saanud nimitegelane Voldemar Juhanson, muidu läheb meelest ära, et oled ini­mene olnud.

Täiendatud väljaanne 1970. a. Lundis ilmunud raamatust. Kalju Lepik pani oma esimesed värsid paberile kolmekümnendate aastate lõpul Eestis, kuid kõrgtasemeliseks luuletajaks tõusis paguluses. Terve pika pagulusaja jooksul on Arvo Mägi luuletaja värsiloomingut lähedalt jälginud, olles Lepiku luulekogudele alati ilmumisjärgselt oma hinnangu andnud. Monograafiasse on oskuslikult põimitud paljude arvustajate mõtteavaldusi. Võrdlustes teiste poeetidega tõmmatakse rööpjooni luuletaja lähedaste loojate Liivi, Suitsu, Alveri, Visnapuu ja teistega. Tema vormi uuenduslikku mõju võib kergesti märgata noorema põlvkonna luules, eriti kodumaal. Monograafia uutes peatükkides jääb autor suuresti peenetundeliseks kõrvaltvaatajaks, noppides väljavõtteid ilmunud esitlustest ja vaatlustest. Silmatorkav on viimastel aastatel Eestis ilmunud vastukajade arvukus. Anne Valmas

Dokumentatsioon, mis sisaldab seni salajas hoitud materjale Kongelundenis vastlapäeval 1936 aset leidnud poliitilise mõrva kohta ja lugu sellest, kuidas kommunistid 1940. aastal Eestis võimu haarasid. 1936.a Kongelundeni mõrva toimepanijad olid kolm juhtivat kommunisti Eestist: Johannes Meerits, Karl Säre ja August Valgepea. Mehed viibisid Taanis illegaalselt ja toimisid "Keskusena", mis tegelikult kujutas endast Eestimaa Kommunistliku Paartei Keskkomitee põrandaalust tuumikut. "Keskust" juhiti Moskva Kominternist ja selle peaülesandeks oli luua Eestis kasvulava, et kommunistid saaksid seal võimu enda kätte haarata. Kolme mehe ohvriks oli neljas eesti kommunist Johannes Eltermann, kes olevat paljastatud kui reetur ja politseiagent. Kolm kuud hiljem kaevati laip maast välja, lõigati tükkideks ja hävitati seebilahuse abil ära. Korraldus laiba väljakaevamiseks tuli Kominterni peasekretärilt Georgi Dimitrovilt.

Paul Pinna (1884–1949) sündis Tallinnas linnaametniku peres ja alustas varakult teatritegevust Estonia seltsis. Näitlejana debüteeris 1901 ja kujunes hinnatud esinejaks. Üks Estonia kui kutselise teatri asutajaid. Andis koos Theodor Altermanniga välja teatriajakirja Näitelava. Aastal 1913 esines Saksamaal Kieli linnateatris ja 1914–15 edukalt Venemaa teatritruppides. Esimese maailmasõja puhkemisel naasis Eestisse, kuid Estonia teater oli muudetud hospidaliks. Pinna otsustas teatritegevust jätkata Moskvas, aga juba aasta pärast tuli kodumaale tagasi. Töötas Draamateatris, olles nii teatri direktor, näitleja kui ka näitejuht (1918–22). Aastal 1923 pani ta aluse Rahvateatrile, mis tegutses 1927. aastani. Jätkas teatritegevust Estonias. Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti 1941. a Punaarmeesse, viibis Venemaal tööpataljonis, hiljem määrati Eesti NSV riiklikesse kunstiansamblitesse. Pärast sõda töötas elu lõpuni Estonias.

Meri ühendab, meri lahutab.

Sõda lahutab, aga ei ühenda.

Juba pääsenud mehed

üritavad päästa mahajäänuid. 

Valge paat on omast käest,

kummalgi kaldal on võimud valvel. 

Toimunut varjas udu ja pimedus

ja poole sajandi salastatus. 

Ei enam.

Elasime siis väikeses, armsas ja lasterohkes Eesti talus, kus oli palju loomi, 5 last ja nii ema kui isa. Sellest ajast on möödunud rohkem kui 60 aastat ... Kroonist on saanud rubla, rublast mark, margast rubla ning rublast jälle kroon.

Tulevane spiiker sulges bloknoodi, kraaksatas veel korra rahulolevalt ja märkas alles nüüd Luike. Tema nägu omandas mõtliku ilme. "Aa, Martin! Mul on sulle halvad uudised. Moskvas on putsh..." Luik tahtis öelda, et ta teab kõike ja tõttab lennuväljale, kuid spiiker peatas ta autoritaarse, keelava käeliigutusega. "Moskvas on putsh," kordas ta, "ja sellega seoses on meie plaanid muutunud. Ma rääkisin just praegu Helsingiga. Minu sõber, Soome välisminister teatas mulle, et Eestiga side puudub. Tallinn on blokeeritud, täna hommikul ei lahkunud reidilt ainuski laev. Väga võimalik, et meie sinuga oleme ainsad koalitsiooni liikmed, kes viibivad vabaduses. Nendes oludes ei jää mul muud üle, kui järgida seitsmekümne aasta tagused traditsioone ja moodustada uus Eesti Vabariigi välisesindus peakorteriga Pariisis. Ukraina patrioodid lubasid toimetada meid mööda salakaubatrassi Istanbuli, sealt edasi peame reisima omal käel. laev väljub tunni aja pärast, auto..." Ta võttis vestitaskust kaanega kuldkella ja vajutas harjunult nupule, "auto peaks juba ees olema."

Linnas ei tulnud talle pähegi enne magama heitmist voodi alla vaadata. Ta ju teadis, et seal võis olla vaid mõni kadunud mänguasi. Ja tolm. Maal oli aga kõik teisiti. Pimedus oli siin pimedam ja salapärasem. Selles pimeduses võis pesitseda kes tahes. Eks ta siis joonistaski neid, keda kartis pimeduses peituvat. Nüüd puudus vaid, et need kõik äkki välja ilmuksid! Ta lasi äreva pilgu üle toa. Peale koll Kurimari polnud siin küll õnneks kedagi. Nojah, muidugi polnud ka see Kurimar mingi õnn, pigem vastupidi.

Autori mälestused oma koolipõlvest ennesõjaaegses Eestis ning elust ja kirjanikutööst juba pagulasena Rootsis.

Sisukord:
Saateks
Mustjõe kaldalt
Raamatute käekõrval
Koolilinn Valga
Kirjandus Rakveres ja Valgas
Põgenemine
"Tuulisui" ja teised