Tooted

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.

Vene keeles sõna "kodu" puudub. Inglane ütleb : "My home is my castle." Selles raamatus esineb nimi "Lõusa" 62 korda.

Elo Tuglase päevik, mille olemasolust ta eluajal teadsid väga vähesed, koosneb õigupoolest kahest teineteisest nii sisult kui ka meeleolult kontrastselt erinevast osast. Neist esimene algab ilma vähimagi sissejuhatuseta särav-sädeleva sukeldumisega Pariisi kirevasse kultuuri- ja seltskonnaellu sügisel 1928 ning päädib ohu- ja muretunnetest kantud nappide märkustega sõjasuvel 1941. Kirjutamispaus hõlmab aastaid 1942-1951. Päeviku teist, eesti lugejale siinkohal esmakordselt publitseeritavat osa alustab autor raudselt toimiva hirmusündroomi kiuste totaalse absurdiühiskonna kõige süngematel aegadel. Et kuue aasta pärast lõpetada - taas ilma mingi kokkuvõtva arutluseta - sünnilinnas Tartus, taustaks läbi Eestimaa sooritatud automatkast sugenenud resignatsioon ning tervisehädadest tingitud tusameel. Ühe päevikulehe serval on Elo Tuglase hilisem märkus: Miks olen ma seda kõike kirjutanud? Hävitada! Kui hea, et ta oma ähvardust täide ei viinud. August Eelmäe

Kuulus žürii on koos. Auhind antakse välja. Laureaati ei leita kuskilt. Salapärane lugu läheb veelgi keerulisemaks. Sündmuste käigus, miss viivad lugeja Pariisi suure päevalehe toimetusest väikese provintsilinna näilisse vaikusse, tekib üha uusi mõistatusi...

Suvitushooaeg Narva-Jõesuus oli oma kõrgtipul. Igal hommikul väljusid sadadest suvilatest supelvõõrad… Tuhandeti lebas inimesi tulipalaval liival, sulistas Soome lahe karastavas kaldavees, mängis palli, hullas…

Täiendatud väljaanne 1970. a. Lundis ilmunud raamatust. Kalju Lepik pani oma esimesed värsid paberile kolmekümnendate aastate lõpul Eestis, kuid kõrgtasemeliseks luuletajaks tõusis paguluses. Terve pika pagulusaja jooksul on Arvo Mägi luuletaja värsiloomingut lähedalt jälginud, olles Lepiku luulekogudele alati ilmumisjärgselt oma hinnangu andnud. Monograafiasse on oskuslikult põimitud paljude arvustajate mõtteavaldusi. Võrdlustes teiste poeetidega tõmmatakse rööpjooni luuletaja lähedaste loojate Liivi, Suitsu, Alveri, Visnapuu ja teistega. Tema vormi uuenduslikku mõju võib kergesti märgata noorema põlvkonna luules, eriti kodumaal. Monograafia uutes peatükkides jääb autor suuresti peenetundeliseks kõrvaltvaatajaks, noppides väljavõtteid ilmunud esitlustest ja vaatlustest. Silmatorkav on viimastel aastatel Eestis ilmunud vastukajade arvukus. Anne Valmas

Kiiresti kuhjusid sündmused sel hiliskevadisel hommikul Francis Morgani elus. Saatus haaras ta äkki Uue Maailma kultuurimiljööst ja heitis eelajalooliselt metsiku tragöödia ning romantikast ja kirgedest läbiimbunud melodraama keerisesse. Põnevaid seiklusi aardejahil ja piinavat hingevalu armastuskolmnurkades, üllast eneseohverdust ja reetlikku saamahimu -- kõike seda leiate ameerika kirjandusklassiku Jack Londoni (1876-1916) põnevas seiklusromaanis.

Dokumentatsioon, mis sisaldab seni salajas hoitud materjale Kongelundenis vastlapäeval 1936 aset leidnud poliitilise mõrva kohta ja lugu sellest, kuidas kommunistid 1940. aastal Eestis võimu haarasid. 1936.a Kongelundeni mõrva toimepanijad olid kolm juhtivat kommunisti Eestist: Johannes Meerits, Karl Säre ja August Valgepea. Mehed viibisid Taanis illegaalselt ja toimisid "Keskusena", mis tegelikult kujutas endast Eestimaa Kommunistliku Paartei Keskkomitee põrandaalust tuumikut. "Keskust" juhiti Moskva Kominternist ja selle peaülesandeks oli luua Eestis kasvulava, et kommunistid saaksid seal võimu enda kätte haarata. Kolme mehe ohvriks oli neljas eesti kommunist Johannes Eltermann, kes olevat paljastatud kui reetur ja politseiagent. Kolm kuud hiljem kaevati laip maast välja, lõigati tükkideks ja hävitati seebilahuse abil ära. Korraldus laiba väljakaevamiseks tuli Kominterni peasekretärilt Georgi Dimitrovilt.

Leo Talgre sündis 3. veebruaril 1919 Vastseliinas, Võrumaal. Oli eesti luuraja. Põgenes 1941. aasta märtsis Nõukogude okupatsiooni eest suuskadel Soome. Liitus sama aasta juunis Erna salgaga, heideti 27. juulil 1941 langevarjuga Viitna lähedal. Osales radisti-luurajana Erna lahingutes. 1941 liitus Saksa luureüksuse Cellariusega, autasustati II klassi Raudristiga. Aastatel 1943–1944 oli Haukka grupi põhiorganiseerija. Elas varjunime all Tallinnas, nn "kindralite majas", mida ENSV ajal hakati nimetama „"valitsuse majaks". 17. detsembril 1944 hukkus Leo Talgre kinnipidamiskatsel. Tema hukkumisega seoses on levinud mitmeid versioone.

Üle aegade eesti kõige populaarsema näitleja ning "Estonia" teatri asutajaliikme Paul Pinna täielik mälestuste kogu. Rikkalikult illustreeritud.

Paul Pinna (1884–1949) sündis Tallinnas linnaametniku peres ja alustas varakult teatritegevust Estonia seltsis. Näitlejana debüteeris 1901 ja kujunes hinnatud esinejaks. Üks Estonia kui kutselise teatri asutajaid. Andis koos Theodor Altermanniga välja teatriajakirja Näitelava. Aastal 1913 esines Saksamaal Kieli linnateatris ja 1914–15 edukalt Venemaa teatritruppides. Esimese maailmasõja puhkemisel naasis Eestisse, kuid Estonia teater oli muudetud hospidaliks. Pinna otsustas teatritegevust jätkata Moskvas, aga juba aasta pärast tuli kodumaale tagasi. Töötas Draamateatris, olles nii teatri direktor, näitleja kui ka näitejuht (1918–22). Aastal 1923 pani ta aluse Rahvateatrile, mis tegutses 1927. aastani. Jätkas teatritegevust Estonias. Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti 1941. a Punaarmeesse, viibis Venemaal tööpataljonis, hiljem määrati Eesti NSV riiklikesse kunstiansamblitesse. Pärast sõda töötas elu lõpuni Estonias.

Käesolev mälestusteraamat annab värvika pildi elust Petrogradis pärast bolševistlikku riigipööret Venemaal 1917. aastal. Autor, kes töötas Tšiili ühendatud salpeetritöösturite delegatsiooni direktori abina ja kellele allus enne natsionaliseerimist pürotehnikalaboratoorium ja muid tööstusi, oli laia tutvusringkonnaga, osav ja võimekas organisaator, tänu millele suutis aidata paljusid hätta sattunud inimesi. Teosest õhkub vaatamata süngele ajastule inimlikku soojust ja humoorikatki ellusuhtumist.

Väljaspool inimteadvust on hulgaliselt varjatud põhjusi, mis sunnivad inimest tavaelus käituma üht- või teistmoodi. Ühte sellist salamaailma üritabki lahti muukida käesolev psühholoogiline kriminaalromaan. Romaani autor Talvo Pabut on kindel, et peategelane ei ole oma muredega siinilmas üksi ja tal leidub tuhandeid prototüüpe.

Meri ühendab, meri lahutab.

Sõda lahutab, aga ei ühenda.

Juba pääsenud mehed

üritavad päästa mahajäänuid. 

Valge paat on omast käest,

kummalgi kaldal on võimud valvel. 

Toimunut varjas udu ja pimedus

ja poole sajandi salastatus. 

Ei enam.

Tulevane spiiker sulges bloknoodi, kraaksatas veel korra rahulolevalt ja märkas alles nüüd Luike. Tema nägu omandas mõtliku ilme. "Aa, Martin! Mul on sulle halvad uudised. Moskvas on putsh..." Luik tahtis öelda, et ta teab kõike ja tõttab lennuväljale, kuid spiiker peatas ta autoritaarse, keelava käeliigutusega. "Moskvas on putsh," kordas ta, "ja sellega seoses on meie plaanid muutunud. Ma rääkisin just praegu Helsingiga. Minu sõber, Soome välisminister teatas mulle, et Eestiga side puudub. Tallinn on blokeeritud, täna hommikul ei lahkunud reidilt ainuski laev. Väga võimalik, et meie sinuga oleme ainsad koalitsiooni liikmed, kes viibivad vabaduses. Nendes oludes ei jää mul muud üle, kui järgida seitsmekümne aasta tagused traditsioone ja moodustada uus Eesti Vabariigi välisesindus peakorteriga Pariisis. Ukraina patrioodid lubasid toimetada meid mööda salakaubatrassi Istanbuli, sealt edasi peame reisima omal käel. laev väljub tunni aja pärast, auto..." Ta võttis vestitaskust kaanega kuldkella ja vajutas harjunult nupule, "auto peaks juba ees olema."

Autori mälestused oma koolipõlvest ennesõjaaegses Eestis ning elust ja kirjanikutööst juba pagulasena Rootsis.

Sisukord:
Saateks
Mustjõe kaldalt
Raamatute käekõrval
Koolilinn Valga
Kirjandus Rakveres ja Valgas
Põgenemine
"Tuulisui" ja teised