Tooted

Esimest korda neljakümne aasta jooksul määrati Goncourt'i preemia naisele. Nagu kõigis selle kogu jutustustes, nii kujutab autor ka "Avignoni armastajates" elu sõjakeerisesse kistud Prantsusmaal, lihtsaid siiraid inimesi vastupanuliikumise ridades, kes võitluse käigus ei taipagi oma kangelaslikkust. Niisugune on ka masinakirjutaja Juliette Noël, tagasihoidlik, rahulik ja täpne, rikka sisemaailmaga. Vähehaaval astunud vastupanuliikumisse, leidis ta end sellest peagi täielikult hõlmatuna. Võitlusest osavõtjaile tuli iga päev teatavaks teha märgusõnad, areteerimised, uudised Saksamaale saadetud "vahetusest", gestapo läbiotsimised, levitada põrandaalust kirjandust, hankida relvi ja sõlmida sidemeid. Maa süda tuksus ja Juliette aitas pumbata verd tema soontesse. Juliette'il on omad unistused armastusest, kodust ia õnnest, kuid aeg ei ole kõigeks selleks praegu kohane, need tuleb edasi lükata, sest tõuseb rahvusrinne, elav, verdtilkuv, haavatud Maginot' liin, mida tuleb päev-päevalt tugevdada. "Avignoni armastajad" on kirjutatud põrandaalustes tingimustes. Sellest siis ka see sügavus, tõepärasus ja veenvus, mis koos südamliku lüürikaga on selle teose teiste hulgast esile nihutanud.

Teos tutvustab lugejale osakest kaasaegse soome demokraatliku kirjanduse andekaima esindaja ja novellikunsti klassiku Pentti Haanpää rikkalikust loomingust.

"Hea preili ja Härrasmaja" kuulub Nobeli preemia laureaadi Halldor Kiljan Laxnessi kunstiliselt parimate teoste hulka. Jutustus annab kujuka pildi kauges põhjas asuva väikese saareriigi - Islandi - suurima kirjaniku omapärasest käsitlusviisist ja stiilist.

Sisukord:
Jaroslav Hašek
Autori sissejuhatus ja eessõna
Härra kapteni sõjakoer
Professor dr. Gras
Jalaväelase Truneci tšaako
Lauljanna Carnevalová traagiline lõpp
Juhtum sõdur Svoboda ning taksikoer Čoriga
Piinlik riigiasi
Lugu keiser Franz Josef I pildist
Leiutaja kurb saatus
Vürstiproua paeluss
Sõprusvõistlus "Tillingeni" ja "Höchstädti" vahel
Seisusevahed
Kahest kärbsest, kes selle üle elasid
Ühest kohutavast koerast
Tertsiaanlaste ülestõus
Usuõpetuse tunnis
Õpetame lapsi loodust tundma
Eksperiment karske ajaviiteõhtuga ehk ameerika meelelahutus

Doris Lessing sündis 1919. aastal Iraanis inglise ametniku perekonnas. Viie aastasena asus ta koos vanematega Aafrikasse, Lõuna-Rodeesiasse, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorusaastad. Seal oma isa farmis ja selle ümbruses vaatles tütarlaps erksa ja tähelepaneliku pilguga Rodeesia loodust, õppis seda tundma ja armastama. Oma teostes toob kirjanik Aafrika looduse ka lugejale lähedale - tema looduskirjeldused on hingestatud ja kaunilt lüürilised. Aga veel sügavamat mõju avaldas noorele kirjanikule see, millisena ta maast-madalast nägi mustade ja valgete vahekordi. Sealse maa päriselanike julm ekspluateerimine ja alandamine igal sammul tekitas noores autoris küsimused, mida ta algul tagasi tõrjuda püüdis, mis temas aga visalt käärisid ja hiljem vastuse leidsid. Lessingi kirjandusliku loomingu sisuks saabki Aafrika rõhutud pärismaalaste vastupanu kolonisaatoritele, mis algul, tema esimestes teostes, kajastub passiivse trotsina, järgnevates aga juba süveneb ja aktiivse vastupanu kuju võtab.

"Inimeste maas" kirjeldab Antoine de Saint-Exupéry sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina. Kirjanik toonitab inimese ausust iseenda ning austust teiste inimeste vastu; vajadust püüelda vaimse rikkuse ja hinge väärikuse poole, mis peab seonduma vastutustundega.

Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki (1890-1938) lühiproosa, milles käesolevas valimikus on antud kõige iseloomulikumad palad, annab meile pildi tema loomingu olemusest. Tema tuntuimad jutustustekogud on "Jutud ühest taskust", "Jutud teisest taskust" ja "Aedniku aasta".

Sisu:
Ajastu allakäigust
Varastatud kaktus
Poeet
Professor Roussi eksperiment
Röövitud dokument 139/VII osak. C
Nõel
Sinine krüsanteem
Lugu kaotatud jalast
Absoluutne argument
Näitleja Benda kadumine
Solvatu
Tavaline mõrv
Margikollektsioon
Archimedese surm
Jalajälg

"Malenovell" on XX sajandi esimese poole ühe väljapaistvaima kirjaniku, austerlase Stefan Zweigi viimne teos.
Psühholoogiliselt pinev lugu saab alguse reisiauriku pardal, kus viibib malemaailmameister. Ajaviiteks korraldatud malemängus kõik muidugi kaotavad talle, kuid siis ilmub vääriline vastasmängija. Selgub, et too on õppinud malemängu vangistuses – iseenda vastu mängides...

Sisaldab kuus poeemi:

• Vahanukk
• Pirnipuu
• Pähklikoor
• Mõrane peegel
• Raudsed roopad
• Leib

Nagu tema isa ja vanaisa enne teda, on ka Kino vaene sukelduja, kes korjab pärleid lahe põhjast, mis kunagi tõid Hispaania kuningatele suurt rikkust ja nüüd pakuvad Kinole, Juanale ja nende imikule pojale nappi elatist. Siis, ühel päeval nagu iga teinegi, tõuseb Kino merest pärliga, mis on sama suur kui merikajaka muna ja "täiuslik kui kuu". Pärliga kaasneb lootus, mugavuse ja turvalisuse lubadus...

Klassikaliselt lihtne lugu, mis põhineb Mehhiko rahvajutul, uurib inimloomuse saladusi, ahnust, kurjust ja armastust.

Käesolevas väljaandes on valik novelle 1954. aastal ilmunud kogust "Rooma novelle" (Racconti Romani). Valik on tehtud autori enese soovituse järgi.

Sisukord:

• Ära murra pead
• Pajats
• Veoauto juht
• Mõtleja
• Tossikesed
• Maimuke
• Neiu Ciociariast
• Vargad kirikus
• Sina oled mängus koll
• Romulus ja Remus
• Alberto Moravia

Raamat on väärtuslikuks õpperaamatuks tuletõrjekomandode reakoosseisule ja ta on kahtlemata suureks abiks tuletõrjujaile ja tuletõrjekomandode komandöridele allüksuste võitlusvõime tõstmisel ja tuletõrjekultuuri ja – oskuste süvendamisel.

Tuletõrje profülaktika
Tuletõrje tehniline varustus
Tuletõrjetaktika
Sanitaarattevalmistus

Raamat sisaldab ka Eesti NSV vabatahtlike tuletõrjeühingute (linnade, töölisasulate ja rajoonikeskuste) väljaõppe programm

Käesolev teos ilmus esmakordselt Anonymuse varjunime all Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel Tartus 1939.

 

On küll öeldud, et veereva kivi peale ei kasva sammal. Aga mina küsin: kas siis peabki tema peale sammal kasvama? Ja nendasama on öeldud: võõras maa mustikas, oma maa maasikas. Aga mina küsin jälle: kust sina siis tead, et su maa paremb on, kui sina teisi ep ole ealeski näinud?
Keige seepärast olen ka mina, sellesinase kroonika kirjutaja Anonymus, juba noorest east püüdnud võõraid maid ja rahvaid näha, nii palju kui seda minu kõhn kukkur on lubanud. Aga minu uudishimu ep ole sellest veel täis saanud, ja mina arvan, et ma ka siis veel reisimise peale mõtlen, kui minu teine jalg juba hauas on. (Missuguse patu eest hoidku Issand, kes küll ka selle ahvatleva maailma on loonud!)
Nenda põles minu meel juba pitkemat aega ka Skandinaaviamaad, mis on meist vasakut kätt üle mere, jälle näha saada. Sest kuigi mina seal olen varem käinud, aga mina ei teadnud enam, mis nemad vaheajal on teinud ja ette võtnud.
Aga mina ei teinud seekord oma teekonda üksi, vaid meid oli tervenisti neli resimeest, üks neist koguni naisterahvas.

Ajaloolise sisuga jutustus. Ivan Denissovitš Šuhhov on mõistetud kümneks aastaks Gulagi vangilaagrisse. Raamat kirjeldab ühte päeva tema elus, milles kokku on selliseid päevi kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm. Päevi täidab lakkamatu võitlus nälja ja Siberi karmi pakasega. Iga päev tähendab enda kehtestamist sunnitööliste väljakujunenud hierarhias ja nõuab laagritarkust, et vangivalvurite kiusust pääseda. Igal päeval on ainult üks eesmärk – ellu jääda. Ivan Denissovitš on lihtne töömees, keda pikad vangla-aastad pole ometi palju muutnud. Mida aeg edasi, seda enam hoiab ta kinni põhimõtetest, mis on tema inimlikkuse mõõdupuuks.

Novellid:

• Miss Harriet
• Preili Perle
• Simoni isa
• Isa Milon
• Kuuvalgus
• Ehe
• Minu onu Jules

Huumori ja satiiri valimik eesti ajakirjandusest, mille on koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Juhan Peegel.

Sisukord:
Vaikne ookean
Edward Barnardi langus
Punapea
Vihm