Tooted

Nobeli preemia laureaadi Ernest Hemingway teos «Aafrika haljad künkad» jutustab kirjaniku jahiretkest Aafrika džunglites. Lugeja kohtab siin põnevaid seiklusi, ebatavalisi inimesi, Aafrika maastiku omapärast ilu nähtuna ühe meie aja suurema ning populaarsema kirjaniku silmade läbi. Teoses ei ole ükski kuju ega sündmus fantaasia vili, vaid tõsielust võetud. Jutustus annab tõetruu pildi Aafrika loodusest ja inimestest.

Karl Ast Rumori mälestused, mida ta kirjutas kõrges eas ja Eestist kaugel. Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsionääri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarändurina. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971."Aegade sadestuse" esimene osa "Noorusmaa", mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis.

Akvaarium on üheks praktiliseks vahendiks ja miniatuurseks laboratooriumiks looduse murdosa aastaläbiseks jälgimiseks ja tundmaõppimiseks ning on lüliks mitšuurinliku bioloogiaõpetuse ahelas, mis lubab metoodiliselt tunnetada teid loodusseaduste olemusse tungimiseks, et neid allutada ning juhtida inimesele vajalikus suunas. "Akvaariumi" koostajad tahavad omapoolse panusena kaasa aidata loodusesõpradele, akvaristidele, et nad võiksid kasutada akvaariumi seadistamiseks mõningaid näpunäiteid ja et see huvitav ala meil leviks lasteasutustes, koolides, isegi tervishoiuasutustes, noorte õppe- ja kasvatusvahendina, aga samuti oleks meie kodude kaunistuseks osakesena suvisest loodusest põhjamaa pikal talvel.

Paljude reproduktsioonidega erinevatelt kunstnikelt. Palju fotosid ja pilte.

Käesoleva raamatuga täidetakse lünk eestikeelsete liblikamäärajate osas. Määraja on kavandatud neljavihikulisena. Esimesse vihikusse on võetud kõik seni Eestist leitud päevaliblikaliigid. Käsitlemata on jäetud liblikate kogumise, prepareerimise, säilitamise ja kasvatamise metoodika.

Ilmar Jaksi maailmanägemise iseloomustamiseks sobivad ehk kõige paremini ta enese sõnad romaanist “Talu” sealse peategelase kohta: “Keelt näidata oma veendumusis enesekindlaile oli Peetri juures aastate jooksul arenenud peaaegu kireks… Kui mitte muuks, siis selleks, et mõelda ka vastaspoolele… et avardada horisonte, lasta välgatada tõel tuhandetes värvides.”

Käesolevas teoses, mis on mõeldud farmakoloogia õpikuks arstiteaduskonna üliõpilastele, antakse vajalikke põhiteadmisi ravimitest ja nende toimest. Iga osa lõpus on käsitletud lühidalt farmakoloogilise toime sõltuvust aine keemilisest strukuurist. See aitab üliõpilastel paremini hinnata sünteetilise keemia osa uute ravimite saamisel, mõista üksikute keemiliste rühmade tähtsust farmakodünaamilises reaktsioonis ning selgitada paljudel juhtudel ka ravimite toimemehhanismi.

Raamatu peategelane Feliks Tienhaara on väike tagasihoidlik kontoriteenistuja, kes tunneb endas Jumala kutset jagada inimestele rõõmusõnumit. Kuna ta on aga äärmiselt tagasihoidlik ja arg, siis piinleb ta iga kord, enne kui julgeb kellelegi oma kuulutust jagada.

Eesti NSV jahimajanduse aastaraamat

Juba rohkem kui pool sajandit on kestnud Eesti territooriumi floristiline uurimine. Senine botaaniline uurimistöö Eestis on aga piirdunud põhiliselt kõrgemate taimedega. Alamate taimede, sh. ka seente kohta on andmed veel väga lünklikud. Seente tähtsus looduses ja inimese elus on aga väga suur. Käesolevas brošüüris antakse metoodilisi juhiseid seente kogumiseks ning prepareerimiseks ja tuuakse tabelid seltside, sugukondade ja perekondade määramiseks. Juhendis käsitletakse ainult makroskoopiliste viljakehadega kõrgemaid seeni, nn. makroseeni.

Kõvas köites raamat sarjast Eduard Bornhöhe teosed.

Jutustuse kirjutamisel on kasutatud lisaks muudele allikatele kapten Jüri Kallaste käsikirjalisi ülestähendusi ja väljavõtteid aurik "Kajaka" päevaraamatust 1940/41. Jutustuse käsikirja on läbi lugenud jurist mereõiguse alal Martin Grossholm.

Reisikiri tutvustab sõnas ja pildis Brasiiliat - sealset igapäevaelu ja suurlinnu.

Eksituste komöödia

Tõrksa taltsutus

Kaks veroonlast

Asjatu armuvaev

Suveöö unenägu

Windsori lõbusad naised

Sisukord:
Integraalarvutus
Ruumiline analüütiline geomeetria. Vektoralgebra
Mitme muutuja funktsioonid
Diferentsiaalvõrrandid
Joonintegraalid. Kordsed integraalid
Variatsioonarvutus. Vektoranalüüs

Kogumikus on juubelitervitused korporatsioon Ugala 50. aastapäevaks, ülevaade korporatsiooni ajaloost, valik erialaseid kirjutisi ning bibliograafiat.

Raamat käsitleb süstemaatiliselt dialektilist ja ajaloolist materialismi. Raamat on mõeldud kõrgemate õppeasutuste üliõpilastele, parteiharidusvõrgu kuulajatele ja iseseisvalt õppijatele.

Romaan ühe Norra mereäärse väikelinna elust. Peategelane Oliver on noor madrus, kes kaotab ühel raskel merereisil jala ja peab seejärel õppima vigasena oma eluga toime tulema

Kuuba naiskirjanik Hilda Perera Soto on tuntud nii lastele kui täiskasvanutele määratud teoste autorina. Paar aastat enne Kuuba revolutsiooni kirjutas ta käesoleva jutu. See on seitsmeaastase neegripoisi elust, tema rõõmudest ja muredest, mängudest ja vallatustest.

Autor käsitleb põllumajanduse olukorda XVI-XVII sajandil, tuginedes peamiselt XVII sajandi põllumajanduslike kõlvikute kaartidele ja maarevisjonide materjalidele. Peamine tähelepanu on pööratud kasutusel olnud maaviljelussüsteemide uurimisele. Peale selle vaadeldakse maaviljeluse ja karjakasvatuse vahekorda talu- ja mõisamajapidamises, maaparandustöid jne. Näidatakse suuri erinevusi Lõuna- ja Põhja- ning Lääne-Eesti põllumajanduses. Teiste teadusharude (mullateaduse) andmetele tuginedes püütakse selgitada nende erinevuste põhjusi. Konkreetse materjali alusel on jälgitud valitsevate tootmissuhete, esmajoones teoorjusliku mõisamajanduse pidurdavat mõju põllumajanduse arengule.

"Preili Kojamees" on kirjutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse - päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. H. Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas H. Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi.

Raamat koosneb järgmistest osadest: I Puude ja põõsaste määramine lehtede (okaste) järgi II Puude ja põõsaste määramine võrsete ja pungade järgi III Puude ja põõsaste määramine viljade ja seemnete järgi IV Puude ja põõsaste määramine idutaimede järgi Raamatus on esitatud ka rida oskussõnade seletusi, puu- ja põõsaliikide eesti- ning ladinakeelne register.

Käesolev raamat kujutab endast märkmeid ühelt lõbureisilt. Kui tegemist oleks olnud mõne tõsist laadi teadusliku ekspeditsiooni kirjeldusega, oleks antud teos omandanud taolise tõsiduse, taolise põhjalikkuse ja taolise mõjuva ebaselguse, mis on nii omane seda laadi raamatutele, ent samal ajal ometi nii väga köitev.