Tooted

Kogumikus on 51 artiklit eri teadusaladelt. Esindatud on humanitaarteadused ja teoloogia, õigus, majandus ja sotsioloogia, põllumajandus ja metsandus, meditsiin ning loodusteadused. 36 artikli autorit elavad Rootsis, 5 Saksamaal, 5 USA-s, 2 Kanadas. Artiklid on viies keeles, kusjuures ainult kolm on rootsi ja kaks eesti keeles. Need on varustatud inglise-, prantsuse- või saksakeelse kokkuvõttega.

Bernard Kangro (1910–1994) esikromaani sündmused leiavad aset autori kodusel Võrumaal XIX sajandi lõpukümnendil. Romaani kõiki keskseid tegelasi – endist külarätsepat Margus Päiva, kes on pruudi kaasavaraga talu ostnud, raamatuhuvilist vaeslapsest karjapoissi Jass Siilivaske (mõlemad on aastakümneid tagasi halastamatult vitstega pekstud ja kodust välja aetud ning Siberisse saadetud maameeste pojapojad), endist soldatit ja nüüd talusulast Vidrikut, pikalt ametis olnud vallakirjutajat Teoviili, poolearulist vallasanti ja luuletajat Jukupoega (kelle ilmne eeskuju on autorile olnud Juhan Liiv) – ühendab igatsus oma maa, priiuse ja vaimuvalguse järele. Et Võrumaa-romaanid on kirjutanud luuletajakogemustega autor, seda tõendavad stiilikindlad ja meeleolukad loodusekirjeldused. Kangro sõnavara on rikas, ta kasutab kirjakeelt ka dialoogides, kuid annab sellele siiski mõnede elementidega kerget lõunaeestilikku värvingut.

Romaani „Igatsetud maa“ avaldas Orto kirjastus Rootsis 1949. aastal. 1950. aastal avaldas ta teise Võrumaa romaani „Kuma taevarannal“.

 

Toimetanud ning sõnastikuga, eestikeelse grammatilise osaga ja lugemisreeglitega varustanud Paul Vaarask

Sisu: Perspektiivi abimõisteid ja põhiülesandeid Perspektiivi valmistamise võtteid Kõverjoonte ja kõverpindade kujutamine Fotogrammeetria

Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava romaani teine osa, kus sündmustik kulmineerub Madisepäeva lahingu ja Lembitu hukkumisega.

 

Romaanis maalib ungari kirjandusklassik Fernc Molnár (1878-1953) unustamatu pildi Józsefvárosi noorukite elust. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad - seda ise teadmata - suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari.

1948.a. valmis H. Leberechtil esimene kaalukam ilukirjanduslik teos uuest Eestist - jutustus "Valgus Koordis". Ühiskondliku arengu vastuolud olid sellal kõige teravamad külas. Nõukogude maareform oli tunduvalt muutnud eesti küla ilmet, sotsiaalseid vahekordi ja töötavate talupoegade suhtumist riigisse. Ent sotsialismi võitu võis siin saavutada üksnes kollektiivse tööga. H. Leberecht võttis endale raske ülesande jutustada talurahva pöördumisest uute eluvormide poole ja kolhooside sünnist.

Kogumik sisaldab:

• "Dubrovski"
• "Kapteni tütar"
• "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" 

"Dubrovski" aluseks on tõestisündinud juhtum, mille Puškini lähem sõber P. Nastšokin talle jutustas. Rikas ja tugev naaber oli kehva valgevene mõisniku Ostrovski paljaks laastanud, ta mõisa ära võtnud ja Ostrovski hakkas röövliks. Kuna altkäemaksude süsteem ja tsaariametnike müüdavus oli sel ajal laialt levinud, siis olid sellised üksteise paljaks laastamised mõisnike vahel üsna sagedased nähtused. Puškin võttis küll aluseks juhtumi Ostrovskiga, kuid tegi loo romantilise faabulaga keerulisemaks ja andis peakangelasele "õilsa röövli" iseloomujooned. Kuid selle, veidi kunstliku kuju seadis autor vene pärisorjuse raamidesse, mille ere kujutamine teeb "Dubrovski" üheks paremaks realistlikuks romaaniks vene kirjanduses üldse.

"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.

"Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" on Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel, mis ilmus esmakordselt 1831. aastal. Tegemist on Puškini esimese suurema proosateosega, kus ta esineb fiktiivse autorina — Ivan Petrovitš Belkinina — ja esitab jutustused justkui tema kogutud lugudena.

Jutustused "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" kogumikus:
– Lask – duellist ja au küsimusest
– Tuisk – saatuslikest juhustest ja armastusest
– Kirstutegija – tumedama tooniga lugu surmast ja pettusest
– Postijaam-ülem – liigutav jutustus isa ja tütre suhetest
– Talutüdruk-preili – identiteedi ja sotsiaalse staatuse mängud

 

Mihkel Veske elutöö kandvam osa kuulub lingvistika ja folkloori valdkonda. Vesket kui luuletajat esindas ta kaasajal vaid vähenõudlik laulude vihik "Laulud viisidega". Käesoleva luulevalimiku ülesandeks on värskendada ja laiemalt tutvustada eesti rahvusliku liikumise ajastu lõpuperioodi keskseima isiku loomingut. Veske oli kahtlemata Kreutzwaldi, Koidula ja Kuhlbarsi kõrval suurema mõju ja populaarsuse saavutanud lüürik.

Käesoleva mitteulatusliku väljaande ülesandeks on tutvustada eesti töötajaid vene kunstnike-realistide loominguga XIX sajandil, kes on tuntud "peredvižnikute" nime all, samuti tutvustada nende parimate teostega, mis on uhkuseks ja ehteks meie muuseumidele. Peredvižnikute teostes on kujutatud ümbritsevat tegelikkust suure armastusega kõige koduse vastu, mis on nende poolt edasi antud kirglikult ja veendumusega selles, et nende ideeline, tsaari-Venemaa varjukülgi piitsutav kunst samal ajal suudab tagada parema tuleviku eest võitlevate inimeste õigust.