Tooted

Ain Küti Sagadi paruni mõrvalugude sarja viies raamat viib lugeja 1830. aastasse, kui Flensborgi linna justiitskolleegiumi ruumest näpatakse Taani Aafrika koloonia asevalitseja testament. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock satub sündmuste keerisesse, kui tema abi palub Maa-Viru distrikti meeskohtunik Karl von Rosenbach, kes jäi jänni uurides Avanduse mõisas asuvas vaimuhaiglas toimunud surmajuhtumit. Peatselt leiab aset veel üks kahtlane surm ning mida edasi, seda rohkem tunneb Fock, et keset hullumaja veidrat õhustikku ei suuda ta enam eristada, mis on tõelisus, mis kujutelm ja mis mängu keegi temaga mängib. Tal tuleb paljastada kurikaval salasepitsus, mille tagant paistab Sagadi paruni vana vaenlase kuri käsi. Muidugi ei unusta Fock tähtsaimat – leida üles oma südamedaam Maria Juliana von Nottbeck.

Ain Küti kriminaalloo „Kolme kaardi mõistatus" tegevus viib lugeja 1830. aasta hiliskevadesse. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki karjäär on saanud tagasilöögi, korralistel valimistel on ta üllatuslikult taandatud kohaliku meeskohtu eesistuja ametikohalt teiseks assessoriks. Lisaks on naabermõisnikud võtnud nõuks Fockile Palmse mõisa piduüritusel üks vingerpuss mängida, kuid kõik läheb viltu, ning toimub mõrv, mille peasüüdlane näib olevat Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner. Fock ei jäta sõpra hätta ning koos Maria Juliana von Nottbeckiga alustavad nad oma uurimist. Keerukaks teeb selle uus kohtu eesistuja, Idavere härra Gernet, kes ametlikku juurdlust läbi viies kipub Fockist ikka sammu võrra ees olema. Lisaks keerutavad segadust nii päästetud merehädalised, salakuulajad kui topeltelu elavad kohalikud mõisnikud ja nii on Fockil tükk tegemist taipamaks, et tegelikult on tapatööde taga hoopis suurem vandenõu. Kõige selle kõrval ei unusta Sagadi härra aga oma peamist eesmärki – saada soovimatust abielust vabaks oma südamedaam Juliana.

Kriminaalloo tegevus viib lugeja 1829. aasta juulikuusse ja mitmesse mõisa, kirikusse ja pastoraati kunagises Haljala kihelkonnas. Põnev ja ettearvamatute pööretega sündmustik algab Kavastu mõisa suveballil, kus enne oma esinemist sureb segastel asjaoludel lauljanna Anna Maria Engelhart. Arvatavat mõrva hakkab uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, keda aitavad Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck ning Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner. Enne kui süüdlane paljastatud saab, lisandub veel mitu kahtlast surmajuhtumit.

Ain Küti kriminaalloo tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Lugu saab alguse Margaretha Elisabeth von Staali matustel, kus Sagadi mõisahärrale poetatakse taskusse kiri, mis teatab, et vanadaami surm polnud üldse mitte loomulik. Järgneb veel mitu mõrva, mis kuidagi omavahel haakuda ei taha. Ühe aadliperekonna sassis suhete, erineva sisuga testamentide ja kahtlase taustaga vääriskivide segast lugu hakkab lahti harutama Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, keda abistavad tema mõisavalitseja Gerhard Wagner ja Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck. Mõtteline järg autori samade peategelastega krimilugudele "Risti soldati mõistatus" ja "Kuldse medaljoni mõistatus".