Tooted

Marcus Hernhagil ja Arne Talvingul on vähemalt kaks ühist joont – mõlemad alustasid oma finantskarjääri tühjade pihkudega ning mõlemad ihkasid seda olukorda tuntavalt parandada. Tänu tarkadele investeerimisotsustele on nad tänaseks rikkad, kui soovite, ka vabad. Mõõdukalt jõukaks on võrdlemisi lihtne saada, see nõuab vaid mõningaid teadmisi, väidavad Rootsi ühed tuntumad tegijad. Rikkuse kasvatamine eeldab aga juba märksa suuremaid pingutusi. Lisaks kõigele muule ka toetavat elustiili ning enesedistsipliini, et oma teadmised teooriast praktikasse panna. Taandub ju edukas investeerimine paljuski käitumisteadusele ning inimloomule. Nagu autorid isegi kuivalt nendivad – tihti tuleb elu lihtsalt vahele. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole miljonärid teistest targemad. Küll aga on nad valmis rohkem panustama – keskmiselt ca 8,4 tundi kuus, mis on ülejäänutest pea kaks korda enam. Neid eristab ka üsnagi mõõdukas elustiil, mis lubab kapitali ülejääki reinvesteerida. Autorid väidavad, et rikkaid ei iseloomusta mitte ulmeline autopark, vaid rida põhimõtteid, mille hulka kuuluvad nii eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus kui ka kalkuleeritud riskeerimine. Raamatus "Aktsiatega rikkaks ja vabaks" kergitavad Talving ja Hernhag saladuskatet oma lemmikstrateegiatelt, pakkudes lugejale unikaalset võimalust nende edulugu korrata. Raamatu väljaandmist toetasid LHV ja Nasdaq Tallinn.

Kõrgema tootluse nimel tuleb võtta suurem risk – just nõnda on investoreid õpetatud. Mohnish Pabrai „Dhandho investor“ selgitab lihtsalt, arvukate näidete varal, kuidas madala riskiga kõrget tootlust teenida, laiendades Benjamin Grahami, Warren Buffetti ja Charlie Mungeri aegumatuid põhimõtteid. ¤ Keskendu olemasoleva äri ostmisele. See on palju kindlam kui idufirma. ¤ Osta lihtsaid ärisid valdkondades, kus muutused on ülimalt aeglased. „Me otsime lihtsaid tooteid, mida kõik vajavad,“ lisab Buffett selgituseks. ¤ Osta allasurutud hinnaga ettevõtteid allasurutud sektorites. Kui lähituleviku väljavaated on sünged ning ettevõte on kõikide viha ja põlu all, on parim aeg seda ettevõtet osta. Investoril on sellises olukorras üsnagi head šansid korjata üles fundamentaalväärtuse suhtes sügava allahindlusega vara. ¤ Osta vastupidava konkurentsieelisega ettevõtteid. „Ma ei taha sellist äri, mis on konkurendi jaoks lihtne. Ma tahan äri, mille ümber on vallikraav. Ma tahan keskele väga väärtuslikku lossi ja ma tahan, et hertsog, kes seda lossi juhib, oleks väga aus, töökas ja tubli. Ja siis ma tahan, et selle lossi ümber oleks vallikraav. See võib olla milline tahes: meie autokindlustusäri GEICO vallikraav on näiteks madalad kulud,“ avab Buffett vallikraavi kontseptsiooni tagamaad. ¤ Panusta suurelt, kui šansid on ülekaalukalt sinu kasuks. Munger tõdeb: „Investeerimine ongi panustamine valesti hinnatud objektidele. Ja sul on vaja palju teadmisi, et öelda, kas see on tõepoolest valesti hinnatud.“ ¤ Keskendu arbitraažile. Arbitraaži hinnaerinevused on väikesed ja vältavad vahel vaid mõne üürikese hetke, aga need on sisuliselt riskivabad ja annavad tasuta raha. ¤ Osta ärisid suure allahindlusega sisemiselt fundamentaalväärtuselt. Isegi kui tulevik kujuneb oodatust kehvemaks, on kapitali jäädava kaotuse tõenäosus väike. ¤ Otsi madala riski ja suure määramatusega ettevõtteid. See toob kaasa tugevalt allahinnatud ettevõtteid, eriti totalisaatori süsteemil põhineval aktsiaturul. Madal risk tähendab definitsiooni järgi minimaalset võimalikku kahjumit. ¤ Parem on olla matkija kui novaator. Innovatsioon on täringumäng, idee ülevõtmine ja skaleerimine kätkeb endas palju väiksemat riski ja rohkem võiduvõimalusi.

Kui olete kimpus infomüra, vääritimõistmise ja sisutühjade koosolekutega, võtke see raamat ette ja õpite oma sõnumit – nii suulist kui ka kirjalikku – tulemuslikult edastama. Tihti juhtub nii, et vestlust alustades on meie endi jaoks selge, millest räägime, mida silmas peame või kuhu selle vestlusega jõuda tahame. Sama selget pilti ei pruugi olla aga meie vestluskaaslasel. Kui me neile aga oma ideid kohe ja selgelt kommunikeerida ei suuda, võivad need kaaslase peas omi radu hakata käima. Ebaõiged eeldused ja arusaamatused on aga edasiste probleemide allikaks, rääkimata kaasnevast ressursikulust. Mõtte tõhusaks kommunikeerimiseks on tegelikult vaja kõigest ühte minutit. Ja see ei tähenda mitte kõikvõimaliku informatsiooni pressimist ühte minutisse, vaid õigele infole ja sobivatele võtetele keskendumist. Chris Fenning näitab, kuidas oma sõnum esimesele paarile lausele rõhku pannes eesmärgipäraselt kohale viia. Võti seisneb selgelt väljendatud kontekstis, taotluses ja sõnumis. Raamatus pakutakse välja struktureeritud lähenemine tööalase suhtlemisoskuse lihvimisele laiemalt, millest saab kasu mis tahes astme või valdkonna töötaja. Kirjeldatud võtetest saavad kõik ühtmoodi kasu.

Fraasist „win-win“ on saanud klišee, inimsuhtluse ainuke aktsepteeritav paradigma. Me usume, et jagatud õitseng – win-win – on sisukas ja püsiv. Jim Camp on veendunud, et läbirääkimistaktikana on win-win kokkuleppe surm. Olgu seda siis äriasjades, eraelus või kus tahes mujal. Camp ütleb, et win-win on sageli win-lose, kuna õhutab mittevajalikele kompromissidele minemist. Win-win on emotsiooni-, mitte otsusepõhine ja mängib südamele, mitte mõistusele. See ei põhine konkreetsetel printsiipidel, vaid pigem „targa kokkuleppe“ mudrul. Win-win läbirääkimised ei toimu selgel ja sammsammulisel moel ja see on ka üks põhjustest, miks saab tõelises ärimaailmas win-win alati tappa. Paljud, kohe väga paljud nutikad läbirääkijad teavad, et üle laua istuv innukas win-win-läbirääkija on neil kerge saak. Campi raamat paneb lauale süsteemi, mis viib fookuse eesmärkidele ja käitumisele, mida saab kontrollida, ning ütleb selgelt välja: ¤ kui suurt allahindlust tasub tegelikult pakkuda; ¤ kuidas läbirääkimisi paberil skemaatiliselt visandada ja samm-sammult kontrollida; ¤ kuidas tõhusalt reageerida kõigele, mis läbirääkimiste laua taga toimub; ¤ kuidas mitte kunagi lasta end tabada ettevalmistamata; ¤ kuidas naeratus näol minema jalutada, kui seda peaks vaja olema. Maailmas on jõutud paljude heade kokkulepeteni, enne kui Camp oma teooriaga välja tuli. Ometi on jõutud ka väga paljude halbadeni. Ilma Campi süsteemita võib küll kogemata enam-vähem viisaka tulemuseni jõuda, kuid koos selle süsteemiga tulevad lauale määratult paremad lepped. Jim Camp on läbirääkimiste coach ja Coach2100 asutaja, kes osaleb ligi 750 läbirääkimisel aastas. Ta on juhendanud tuhandeid läbirääkimisi enam kui 150 korporatsioonis. Tema süsteemi najal on eri valdkondade inimesed rääkinud läbi tehingute üle enam kui nelja miljardi dollari väärtuses.

New York Timesi ja Wall Street Journali bestseller! Elu prožektorite all on karm, eriti veel segastel ning kiiretel aegadel. Rinda tuleb pista lõputute kriiside, tarbetu müra ja väsimatute "heasoovijatega". Et sellest piinavast seisust vähegi väärikalt väljuda, tekib paljudel kange kiusatus raudse maski taha pageda. Raamatu "Julgege juhtida" autor Brené Brown leiab, et meie keskel toimetab liiga palju neid, kes juhivad hirmu ning haiget tegemise pinnalt. Browni unistuseks on pärandada oma lastele maailm, mida juhivad julged. Kui aga ise oma käiseid üles ei kääri, pole põhjust teistelegi küsivalt otsa vaadata. Nii sündiski raamat, mis autorit tsiteerides räägib praktilises, jamavabas ja lihtsasti kasutatavas võtmes sellest, mis teeb ühest keskpärasest tegelasest särava liidri. Olgu lisatud, et juhina ei käsitle ta mitte üksnes neid, kelle visiitkaart seda kinnitab, vaid igaüht, kes võtab vastutust leida inimestes ja protsessides potentsiaali ning on valmis neid ka arendama. Raamatu selgrooks on sadadest organisatsioonidest saadud kogemus ning põhjalik, pea kahe aastakümne pikkune uurimistöö, mille keskseks küsimuseks oli: mis vajab senises juhtimisviisis muutmist, et olla keerukas ja kiiresti muutuvas keskkonnas edukas? Tippjuhtide vastustest selgus, et me vajame julgemaid juhte ja südikamat kultuuri. Uuringust koorus välja seegi, et tegelikult kogeb enamus julgeid juhte regulaarselt mitut tüüpi hirmu, mistõttu ei saa see olla veel takistuseks, et olla julge. Tegelikuks kurja juureks on hoopis viis, kuidas me hirmudele reageerime. Brown väidab, et kõigi nende aastate jooksul pole ta kordagi kohanud julget juhti, kes poleks pettumust, läbikukkumist ja südamevalu tundnud. Julguse kasvatamise põhioskuseks peab ta tahtmist ja võimet olla haavatav. Vaid siis on võimalik rakendada kolme ülejäänut – oskust oma väärtuste järgi elada, usaldada ning taas jalgele tõusta. Oskus olla julge ei saa kunagi olla suurem haavatavuse taluvusest. Just nende nelja õpitava, analüüsitava ning mõõdetava oskuse abil saab teha suuri tegusid. Märksa suuremaid kui hirmuga.

SA ARVAD, ET TEAD KOGU TÕDE. ARVA UUESTI. Kui Oxfordi ülikooli tudeng süüdistab üht professorit seksuaalses ahistamises, arvab inspektor Adam Fawley meeskond, et on seda kõike juba varem näinud. Aga nad eksivad. Sest sel korral on ründajaks naisterahvas, õppetooli säravaim täht, ja kannatajaks peaaegu kahemeetrine ragbimängija. Inspektor Fawley ja tema meeskonna jaoks algab tõe välja selgitamiseks võidujooks ajaga. Aga nad ei tea, et keegi jälgib neid. Ja sel kellelgi on plaan Fawley jäädavalt pildilt kõrvaldada…

Paljud on väärtusaktsiatega kena kopika teeninud, legendaarne Warren Buffett teiste seas. Ta on noppinud turult silmapaistvaid ettevõtteid ammu enne seda, kui nende tegelik väärtus aktsiahindadest vastu vaatab. Marcus Hernhag nimetab neid oma raamatus maailma parimateks aktsiateks. Kuigi edu võivad tuua erinevad strateegiad, on just väärtusaktsiatesse investeerimine Buffettile ning tema mõttekaaslastele toonud enim tulu. Väärtusaktsiatega vähendab investor küll riske, kuid mitte tootlust, sobides hästi neile, kes soovivad üsnagi lihtsal viisil riske juhtida. Miks mitte ka traditsioonilisele pensionikogumisele kena alternatiiv tagada. Hernhag rõhutab, et muutuv maailm nõuab investorilt paindlikkust ning võimet aktsiaturu pikki trende ette näha. Oluline on ka mõista ühiskonna ootusi ning suundumusi, et välja sõeluda ettevõtted, mis tegelikult klientidele ja aktsionäridele väärtust loovad. Ta jagab vanameistrite meetodite najal juhatust, millised on väärtusaktsiate strateegiate arengud ja eelised, kuidas leida väärtusaktsiaid kasvufirmadest, millal on õige aeg osta ja müüa ning kuidas riske maandada.

Riukalik psühholoogiline põnevik, millest ei puudu seks, petmine ja juhuslik kohtumine, mis viib mõrvani. Londonist Bostonisse lennates kohtub Ted Severson vapustava Lily Kintneriga. Martiinit juues mängivad võõrad mängu, milles jutustavad intiimseid üksikasju oma elust. Vallatu vestlus Tedi ja Lily vahel võtab sootuks teise suuna, kui Ted naljaga pooleks väidab, et tahaks oma naise ära tappa. Mehe üllatuseks pakub Lily talle oma abi.

Wall Street Journal bestseller. Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post. Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad. Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall. Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone'i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas. Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib ühes kontekstis toimida konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena. Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine. Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.

Meie õnneks ja õnnetuseks areneb biomeditsiin metsikul kiirusel, pakkudes meile üha rohkem eluaastaid ning paremat tervist, kuid ka info keerulisust ja üleküllust. Meie tähelepanu nimel konkureerivaid nõuandeid on rohkem kui eales varem ning alati ei pärine need just ülearu autoriteetsetest allikatest. Graham Lawton on biokeemiku taustaga teadusajakirjanik, kelle tööelust valdav osa on kulunud sellele, et hoida end kursis biomeditsiini uute tuultega. Tal on suisa unikaalne võime tunda kõmuline pealkiri kaugelt ära, nuhkida välja arutud moeröögatused ning eraldada faktid soovunelmatest. Lawton on võtnud kokku viimase aja tõsiteaduslikud terviseuuringud ning teisendanud need kasulikeks soovitusteks kõigis suuremates küsimustes: toit, toitumine, kaalukaotus, vedelikuvajadus, kehaline aktiivsus, ennetav meditsiin, magamine ja vananemine. Ta selgitab teaduse põhialuseid, kummutab levinud müüte, annab vajalikud tööriistad info kriitiliseks hindamiseks ning aitab eksitavatest pealkirjadest kaugemale näha. "See raamat võib päästa teie elu" on põhjalik ja tõenduspõhine teejuht tervemaks, kehaliselt võimekamaks ning loodetavasti ka pikemaks eluks.

Stockholmi keskraudteejaama saabunud kiirrongist kaob väike tüdruk. Tüdruku isast saab kiiresti kahtlusalune ja kõik ressursid suunatakse tema leidmisele. Ühes teises Rootsi linnas varjab end hirmunud noor naine mehe eest, keda oli omal ajal pidanud kauaoodatud printsiks ja vabastajaks. Naine teab tüdruku kadumise põhjust, aga peab põgenema, kui tahab ellu jääda. Juurdlust asub juhtima legendaarne komissar Alex Recht, keda abistavad innukas kriminaalinspektor Peder Rydh ja kriminoloog Fredrika Bergman.

Miks põeb osa inimesi viirushaigusi raskelt või isegi sureb nende tagajärjel, teised aga kogevad kõigest kergeid haigusnähte? Mis määrab selle, kes taastub tõsisest haigusest täielikult ning keda jäävad sümptomid pikalt vaevama? On see kõik vaid pime õnn? Gastroenteroloog Robynne Chutkan kinnitab, et haigustekitajatega lahingut lüües ei ole võidumeeskonda kuulumine õnnelik juhus ega kokkusattumus – suuresti taandub asi meie soolestiku tervisele. Viimase poole sajandi jooksul on tuvastatud vähemalt kolmkümmend uut viirust, millele puudub ravi, sealhulgas HIV, ebola, C-hepatiit ja SARS-CoV-2. Kui viirused muutuvad üha tavalisemaks, on kokkupuude nendega möödapääsmatu, ent haigestumine mitte. „Tulemus“ oleneb inimese „pinnasest“ – sisemisest ökosüsteemist, mis toetab ja toidab organismis kõike, sealhulgas immuunsüsteemi. Selleks pinnaseks on meie mikrobioom – triljonid bakterid ja muud mikroorganismid, mis elutsevad soolestikus ja tegutsevad kaaspilootidena pea kõigis olulistes kehafunktsioonides: seedimises, hormoonide ja vitamiinide sünteesis, ravimite metabolismis, mürkainete kahjutuks tegemises, suhtluses kesknärvisüsteemiga, geenide aktiveerimises jne. Mikrobioom osaleb ka immuunkaitse treenimises, et see reageeriks haigustekitajatele asjakohasel viisil. Mikrobioomi koostis ja üldine seisukord ennustavad viirusega kokkupuutele järgnevat paremini kui ükskõik millised muud tunnused, nagu vanus, kaasuvad haigused jne. Hea uudis on aga see, et erinevalt geenidest on inimese mikrobioom pidevas teisenemises, reageerides märkimisväärselt toidusedeli muutustele. „Viirusevastane soolestik“ tutvustab lihtsaid viise, kuidas tugevdada toitumise, vaimupõhiste strateegiate ja tervisliku eluviisiga oma loomulikku kaitsemehhanismi. Me saame seda teha igal ajal, ka siis, kui vanus on soliidne ning krooniline tervisemure ei anna asu.

Iga päev sisaldab arvukalt otsuseid. Katkematu sotsiaalne surve sunnib meid muutuma järjest paremaks ja osavamaks ning kütab üles ärevust. Paraku on täiuslikkuse nimel tehtud sammud sageli alusetud – need ei põhine teaduslikel tõenditel, vaid turundusnippidel ja meediamüral. Nii raiskame aega, energiat ja ka raha. See raamat juhatab teid läbi täiesti tavalise päeva, ärkamisest uinumiseni. Mõni otsustamist vajav asi on kergemat sorti: kas avaliku tualeti prill-lauale tasub istuda? Kuidas kõige paremini autot parkida? Kas kolleegi nähes auru väljalaskmine on hea mõte? Kas pärast seksi tuleks kaisutada? Teised aga on tõsisemad ja keerukamad: kas laps võib üksi kooli minna? Kas hommikuti tuleks end kaaluda? Kas liiga vähese lastega veedetud aja pärast peaks end süüdi tundma? Kas ikka peab iga asja pärast muretsema või tasub vahel võtta vabalt? Õnneks saab paljude igapäevaste otsuste jaoks abi teaduselt. Kui me teame, mida otsime, saame teha tõenduspõhiseid otsuseid. Kaalumist väärib iga samm, mis muudab päeva vähem hüplikuks, närviliseks ja stressitekitavaks. Võta vabalt. Timothy Caulfield on Kanada teadlane ja Alberta ülikooli professor, kelle erialaks on terviseõigus ja tervishoiupoliitika. Ta on avaldanud üle 350 teadusartikli. Caulfield on Kanada Kuningliku Seltsi, Pierre Elliott Trudeau fondi ja Kanada terviseteaduste akadeemia liige, teeb kaastööd ajakirjandusele, on avaldanud kaks menukit ning teinud kaasprodutsendi ja saatejuhina kaasa dokumentaalsarjas "Surma tüssamise käsiraamat".