Tooted

Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. "lnetu hertsoginna Margarete Töllmokk" näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed surevad — nii kange on kirg. Lõpuks jääb inetule naisele ainult kättemaks. Kaunitar, kes on talt võtnud kõik mehed, peab surema. Ja ometi ei saa inetu naine sellestki rahuldust: tema osaks jääb üksindus. Kirev sündmustik, palju olustikupilte, kuid eeskätt ikkagi naise hinge süvaanalüüs teevad romaani huviga loetavaks.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Sisukord:

• Ananda õnn
• Laama ja puusepp
• Muinasjutt sõprusest
• Nupukas kerjus
• Kerjus kohtunikuks
• Karjus ja lõvi
• Kumb on vanem?
• Herilane ja pääsuke

Uimastite kuritarvitamine ja nendega äritsemine on viimasel ajal paljudes kapitalistlikes riikides omandanud katastroofilise ulatuse. Peaaegu iga päev teatab USA, Saksa FV, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi ametlik ajakirjandus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel hukkunud kodanikest. Suure osa nendest moodustavad noored. Kapitalimaades on narkomaania haaranud oma võimusesse isegi kooliõpilasi. Narkomaania laialdase leviku arenenud kapitalistlikes maades on esile kutsunud seal valitsevad ühiskondlikud tingimused, ennekõike rõhutud klasside sotsiaalne ebavõrdsus ja ekspluateerimine, ummikusse jooksnud eksistents, tööpuudus, kindlusetusetunne homse päeva ees. Rumeenlane Dic Baboian uurib põhjalikult narkomaaniaga seotud probleeme, suutes laia tunnetusliku materjali esitada populaarselt ja kaasahaaravalt. Toetudes ajaloofaktidele, esitades väljavõtteid teaduslikest ja ilukirjanduslikest teostest, paljastab autor veenvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete võhikliku kasutamise äärmist pahelisust ja osutab täiesti õigesti sellele, et narkomaania kui ühiskondlik nähtus on üks kapitalistliku ühiskonna mädapaiseid.

Rikkalikult illustreeritud värvitrükis raamat sisaldab huvitavat matemaatikaalast materjali nuputamiseks algklasside õpilaste jaoks. Kui mõnele ülesandele jõud peale ei hakka, saab kasutada näpunäidet lahenduse leidmiseks. Raamatu lõpus on ülesannete vastused. Nii on raamat kasutatav ka õpetaja abita.

Erich Maria Remarque sai maailmakuulsaks 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta". 1931. aastal ilmunud "Tagasitee" on otsekui ühenduslüli selle sõjaromaani ning 1956. aastal avaldatud "Musta obeliski" vahel. Esimesest maailmasõjast naasnud noored mehed otsivad tagasiteed eraellu, paljud neist ei oska uute oludega kohaneda. Nagu elus ikka, on neid, kes elavad igal ajal nagu kalad vees, ja teisi, kes ei suuda kuidagi kohaneda. Kohanemisraskuste kirjeldus ulatub mahedast huumorist traagikani. Lugeja leiab "Tagasitees" mõndagi, mis on tuttav "Mustast obeliskist". Tegevustik toimub ilmselt ühes ja sessamas linnas, on ühiseid tegelasi, on mõlemas romaanis korduvaid tegevusmotiive.

Ameerika lastekirjanduse klassikasse kuuluv teos (esmatrükk 1900), kus autor hea ja kurja võitlust kujutab teadlikult mahendatud vormis, ilma traditsioonilistele muinasjuttudele omaste paksude värvideta.