Tooted

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.

Nüüd, kus detektiivi ei olnud enam näha, tundis Jimmy senisest suuremat rahutust. Ta kontrollis, kas korteriuks on ikka kindlalt kinni, käis Sinnete'i toas, mille aknast pääses tuletõrjetrepile. Raudne aknavõre oli riivis. Jimmy tuli tagasi oma tuppa, lukustas ukse, istus kirjutuslaua taha, avas raamatu ja püüdis lugema hakata, paraku tantsisklesid tähed ta silme ees. Mida teha, kui on teada, et sind tahetakse tappa? Mõrvarit ennetada? Nõnda praktiseeritakse Metsiku Lääne filmides ... Aga see siin ei olnud film, vaid koletu tõelisus. "Taevas appi, ma nägin seda meest oma silmaga! ... Linda, ma tahan sulle midagi öelda. Sa ei kujutle, mismoodi see on, kui ühtäkki sinu pihta kõmmutatakse. Sul ei tule mõttessegi appi karjuda või politseid kutsuda. Sa ei mõlgutle enam ei kohtu õiglusest, kättemaksust ega muust. Su ainus lootus on: "Mees, anna jalgadele valu! Lippa! Jookse elu nimel!"

7. juulil 1941, mil Saksa 18. armee operatsiooni "Barbarossa" raames Eesti piiri ületas, tervitasid eestlased teda kui bolshevismist vabastajat. Edasi tungides kohtasid Saksa sõdurid ennast metsavendadeks nimetanud eesti vabadusvõitlejaid, kes sama aasta 22. juunil olid alustanud avalikku võitlust väiksemate Punaarmee üksustega. Augustis 1941 moodustas Wehrmacht neist eesti partisanidest julgestusüksusi, mis pidid kaitsma rindele viivaid Saksa varustusteid. Samal ajal hakkas Saksa välipolitsei vabatahtlikest uuesti Eesti politseid looma. 1942. aasta oktoobris formeeris Relva-SS Eesti Leegioni, millest enne sai alguse Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja pärast 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis. See raamat püüab dokumenteerida nende eestlaste ajalugu, kusjuures käsitletakse ka Wehrmachti ja välipolitsei eelmainitud üksusi ning 1944. aasta veebruari üldmobilisatsiooniga moodustatud piirikaitserügemente. 1944. aasta lõpul ja 1945. aasta algul koondati viimaste säilinud osad 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviisi.

Kriminaalromaan, kus tegutseb kuulus detektiiv Nero Wolfe. Wolfe palgatakse otsima kadunud inimest, kes ilmub peatselt välja, aga uue nimega, ning süüdimõistetuna mõrvas.

Tuntud vene nõukogude kirjaniku, arvukate põnevusjuttude autori Juri Klarovi romaani sündmustiku teljeks on 1918. aasta algul asetleidnud Moskva patriarhi varakambri väärisesemete varguse keerdsõlmede lahtiharutamine.

Nero Wolf koos Archie'ga uurivad noore pärijanna mõrva, aga lugu ei ole nii must-valge, kui esialgu paistab. Loo allhoovuseks on inimõigused.

Wolfgang Ruge jutustab raamatus oma keerulisest ja ohtlikust elust Moskvas 1930. aastate teisel poolel ning meenutab küüditamise, sunnitöö ja asumiselolekuga seostuvaid õudusi, kuid nendib, et sõprust ja armastust kogeti ka neis lootusetuna näivates oludes. Ühtlasi räägib autor avameelselt oma kahtluste tärkamisest, siseheitlustest ja vaadete valulikust muutumisest. Sakslane Wolfgang Ruge (1917–2006) sai kommunistliku meelsuse kaasa kodunt. Kui Saksamaal tulid 1933. aastal võimule natsid, põgenes ta "tõotatud maale" Nõukogude Liitu – Moskvasse. 1941. aastal küüditati poliitemigrant Ruge Kasahstani ja mobiliseeriti seal niinimetatud tööarmeesse – metsatööle Põhja-Uurali vangilaagris. Kodumaale naasta õnnestus tal alles aastal 1956.

Kui mõjuvõimas riigiametnik, kes peaks kõnelema miljonäride auditooriumile, tapetakse, pälvib see muidugi suure Nero Wolfe'i tähelepanu. Rahalise kitsikuse tõttu võtab ta juhtumi ka uurida. Peagi tapetakse ka teine asjaga seotud isik ja surnud mees kõneleb siiski. Kuna ärimaailm nõuab lahendust, seab Wolfe kannatlikult üles lõksu, millesse läheb oma kaalu jagu kulda väärt mõrtsukas.

Moskvas elav eesti juurtega insener Lev Netto (1925) jutustab oma isa Aleksandri, ema Julia, enda ja jalgpallurist venna Igor Netto loo. Kogetud katsumuste mõjul kujuneb autorist – tulihingelisest kommunistlikust noorest – veendunud demokraat.

Wehrmacht, kus teenis ühtekokku ligi 18 miljonit meest, pidas üle viie aasta maailma ajaloo veriseimat sõda, okupeeris vahepeal poolt Euroopat ja sai lõpuks hävitavalt lüüa. Hitleri Wehrmacht polnud mitte ainult Saksa ajaloo suurim sõjavägi, ka tema võim oli suurem kui ühelgi Saksa armeel enne teda. Türannile isiklikult truudust vandunud relvajõududest tegi Hitler oma tööriista, mis kuuletus talle viimseni. Sõjas või sõjavangistuses hukkus üle viie miljoni Wehrmachti sõduri. Rohkem kui 60 aastat pärast sõda on aeg teha kokkuvõte. Uusimate ajaloouurimuste, veel elus olevate kaasaegsete küsitlemise, rohkete arhiividokumentide ning erakirjade ja -päevikute põhjal annab Guido Knopp ülevaate Hitleri järel tõrkumata hukatusse läinud armeest.