Tooted

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.

 

Nüüd, kus detektiivi ei olnud enam näha, tundis Jimmy senisest suuremat rahutust. Ta kontrollis, kas korteriuks on ikka kindlalt kinni, käis Sinnete'i toas, mille aknast pääses tuletõrjetrepile. Raudne aknavõre oli riivis. Jimmy tuli tagasi oma tuppa, lukustas ukse, istus kirjutuslaua taha, avas raamatu ja püüdis lugema hakata, paraku tantsisklesid tähed ta silme ees. Mida teha, kui on teada, et sind tahetakse tappa? Mõrvarit ennetada? Nõnda praktiseeritakse Metsiku Lääne filmides ... Aga see siin ei olnud film, vaid koletu tõelisus. "Taevas appi, ma nägin seda meest oma silmaga! ... Linda, ma tahan sulle midagi öelda. Sa ei kujutle, mismoodi see on, kui ühtäkki sinu pihta kõmmutatakse. Sul ei tule mõttessegi appi karjuda või politseid kutsuda. Sa ei mõlgutle enam ei kohtu õiglusest, kättemaksust ega muust. Su ainus lootus on: "Mees, anna jalgadele valu! Lippa! Jookse elu nimel!"

Mida teha, kui keerulise kuriteo uurimisel faktid räägivad üksteisele vastu ning juurdlus ähvardab ummikusse joosta? Vilunud kriminalistile tuleb siis appi omadus, mis eristab kunstnikku käsitöölisest – intuitsioon. Ka selles romaanis mängib olulist rolli meisterdetektiiv Nero Wolfe’i vaist, mis ütleb talle eksimatult, kes kahtlusalustest on süüdlane. Ent kuidas küll tema süüd tõestada, kui juurdlusandmed seda ei kinnita?

Tuntud vene nõukogude kirjaniku, arvukate põnevusjuttude autori Juri Klarovi romaani sündmustiku teljeks on 1918. aasta algul asetleidnud Moskva patriarhi varakambri väärisesemete varguse keerdsõlmede lahtiharutamine.

Nero Wolf koos Archie'ga uurivad noore pärijanna mõrva, aga lugu ei ole nii must-valge, kui esialgu paistab. Loo allhoovuseks on inimõigused.

Wolfgang Ruge jutustab raamatus oma keerulisest ja ohtlikust elust Moskvas 1930. aastate teisel poolel ning meenutab küüditamise, sunnitöö ja asumiselolekuga seostuvaid õudusi, kuid nendib, et sõprust ja armastust kogeti ka neis lootusetuna näivates oludes. Ühtlasi räägib autor avameelselt oma kahtluste tärkamisest, siseheitlustest ja vaadete valulikust muutumisest. Sakslane Wolfgang Ruge (1917–2006) sai kommunistliku meelsuse kaasa kodunt. Kui Saksamaal tulid 1933. aastal võimule natsid, põgenes ta "tõotatud maale" Nõukogude Liitu – Moskvasse. 1941. aastal küüditati poliitemigrant Ruge Kasahstani ja mobiliseeriti seal niinimetatud tööarmeesse – metsatööle Põhja-Uurali vangilaagris. Kodumaale naasta õnnestus tal alles aastal 1956.

Moskvas elav eesti juurtega insener Lev Netto (1925) jutustab oma isa Aleksandri, ema Julia, enda ja jalgpallurist venna Igor Netto loo. Kogetud katsumuste mõjul kujuneb autorist – tulihingelisest kommunistlikust noorest – veendunud demokraat.

Wehrmacht, kus teenis ühtekokku ligi 18 miljonit meest, pidas üle viie aasta maailma ajaloo veriseimat sõda, okupeeris vahepeal poolt Euroopat ja sai lõpuks hävitavalt lüüa. Hitleri Wehrmacht polnud mitte ainult Saksa ajaloo suurim sõjavägi, ka tema võim oli suurem kui ühelgi Saksa armeel enne teda. Türannile isiklikult truudust vandunud relvajõududest tegi Hitler oma tööriista, mis kuuletus talle viimseni. Sõjas või sõjavangistuses hukkus üle viie miljoni Wehrmachti sõduri. Rohkem kui 60 aastat pärast sõda on aeg teha kokkuvõte. Uusimate ajaloouurimuste, veel elus olevate kaasaegsete küsitlemise, rohkete arhiividokumentide ning erakirjade ja -päevikute põhjal annab Guido Knopp ülevaate Hitleri järel tõrkumata hukatusse läinud armeest.