Tooted

Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.–70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale.

Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.

Saksa arhitekt ja insener Balthasar Neumann võis vanul päevil tagasi vaadata rikkale elule täis tööd ja loomingut. Tihedalt oli ta elutee seotud Würzburgi vürtpiiskoppidega, kelle teenistuses ta oli. Kuus piiskoppi oli valitsenud tema ajal, nende erinevate iseloomudega seostusid ka tõusud ja mõõnad Balthasar Neumanni loomingulises biograafias. Järgides oma kutstumust, oli ta kuju andnud oma nägemustele, loonud paljud-paljud kirikud, lossid ja kindlused Frangi- ja Švaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus ning eelkõige Würzburgi piiskopilossis, mis rõõmu ja tuska tuues oli tööülesande ja murelapsena saatnud ta rahutu elu kõiki etappe.

Tegelased ei suuda pärast Maailmasõda kohaneda moodsa küünilise ajaga ning endisaegse elulaadi kaotusega.

Dürrenmatt on tänapäeva nimekamaid kuuldemängude autoreid ning draamakirjanikke, kelle näidendeid on suure menuga lavastatud maailma kõigis tähtsamates teatrites. Oma teostes on ta üheaegselt nii agressiivne satiirik kui ka kirglik moralist, kes paremini kui paljud teised kodanlikud kirjanikud mõistab kapitalistliku maailmasüsteemi muutmise vajadust, kuna viimane on Dürrenmatti arvates hakanud endast kujutama otsest ohtu inimkonnale. Ka käesoleva teose sündmustik toimub kõrgkonjunktuuri õhkkonnas, milles lõpuks hävivad igasugused inimlikud tunded. Pääsemist aga tõotab ainult antiikaja muinasmaailm, kus inimese tundeelu ei seisnud veel raha, konkurentsi hävitamise ega naudinguelu teenistuses. Sellesse maailma põgenevad lõpuks ka teose peategelased, kes mõistavad, et vastasel korral ähvardab nendegi seni veel säilinud inimlikkust "jäätumise" oht.

Kui Petlemma pidi sündima Jeesuslaps, ei ilmutanud tema sündimist kuulutav täht ennast mitte ainult Hommikumaa tarkadele kuningatele, vaid ka ühele väikesele kuningale ilmotsatul Venemaal. Ning too kuningas, pooleldi veel laps, heatahtlik, sõbralik ja seltsiv, asubki koos oma hobuse Vankaga pikale teekonnale, et ka enda riigi ja rahva kingitused kogu ilmariigi ülemvalitseja jalge ette laotada. Ent kui alguses oli ta ainsaks eesmärgiks kõigevägevama valitseja sünnipaika jõuda, siis teel jagab ta oma hinnalised annid haigetele ja vaevatutele ning näib oma reisisihi päris unustavat. Kuid tegelikult on muutunud väike kuningas ise.

Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) romaan kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi "revolutsiooni libust", aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.

Saksa kirjanik Klaus Mann (1906-1949) kirjeldab oma romaanis "Mefisto" (1936) ühe näitleja karjääri, mis saab teoks tänu sellele, et peategelane laskub kompromisside teele ja interpreteerib natsismi millegi mõistuspärasena, kuigi on täiesti teadlik vastupidisest. "See oli Hendrik Höfgeni kolmas tõus. Esimene oli olnud kõige soliidsem ja väljateenitum, sest Hamburgi linnas oli Hendrik teinud head tööd, publik pidi talle tänulik olema nii mõnegi ilusa õhtu eest. - Teist konjunktuuri "süsteemiaegses" Berliinis oli juba iseloomustanud palavikuliselt liialdatud tempo ja mitmed hektilised ebaterved tunnused. - Aga see kolmas konjunktuur meenutas edutamist, saabudes "välkkiirelt" nagu kõik rahvussotsialistlikust valitsusest lähtuvad aktsioonid. Alles hiljuti oli Hendrik Höfgen olnud emigrant; veel eile too pooleldi kahtlane kuju, kellega koos end avalikult meeleldi ei näidatud; sõna otseses mõttes oli ta üleöö tõusnud suureks meheks - paksu ministri käeviibe oli selle korda saatnud."

Austria proosakirjaniku ja publitsisti Joseph Rothi (1894-1939) romaan (1932) annab pildi elust Austrias. EsimeseIe maailmasõjale eelnenud aastatel ning vana monarhia lõpust von Trotta suguvõsa kolme põlvkonna kaudu, vaheldumisi tagasipõigetega minevikku.