Tooted
„Mul on sinust kahju, et sa ei saa meiega koos lasteaias käia,“ teatas Pöszke. „Mina jään siia ja käin niikaua lasteias, kuni minust saab lasteaiatädi.“
„Sedasi ei saa!“ ütlesin ma Pöszkele. „Kui sa tahad lasteaiatädiks saada, pead koolis käima.“
„Miks?“ küsis Pöszke.
„Lihtsalt,“ vastasin mina, sest midagi targemat ei tulnud pähe, ja lisasin kiiresti: „Sa ei saa sellest veel aru!“, sest minule ütlevad täiskasvanud ka nii, kui nad ei oska vastata.
Raamatust „Käin juba lasteaias“ tuttava Dani seiklused jätkuvad nüüd koolis. Täiskasvanuid huvitab põhiliselt üks küsimus – kas Danile meeldib koolis käia? Kuidas kunagi.
Dani parim sõber Pöszke on aasta noorem ja peab lasteaeda jääma, aga teda huvitab väga, milleks üldse on kooli vaja ja miks peab õppima lugema, kirjutama ja arvutama. Pöszke on igatahes otsustanud lasteaeda jääda, sest ta tahab saada lasteaiatädiks ja kus mujal seda ametit õppida kui mitte lasteaias. Need on küsimused, millele koolilaps Dani peab vastused leidma.
---
Armastatud kirjaniku lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud näiteks „Kui ma oleksin suur“, „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“.
Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi mängulised ja ainulaadsed illustratsioonid.
Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva. Sobib lugemiseks nii lastele kui ka suurtele.
Armastatud kirjaniku lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud näiteks „Kui ma oleksin suur“, „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“.
„Kui Dani esimest korda lasteaeda läks, rõõmustas ta väga selle üle, et saab juba lasteada minna, ainult selle üle ei osanud ta õieti rõõmustada, et peabki sinna jääma.“ Lasteaialaps on õige uhke olla, ainult võõras kohas võõraste lastega on natuke hirmus ka. Aegamööda kasvab julgus, tekivad sõbrad, iga päev toob kaasa uusi väikesi vahejuhtumeid, rõõme, muresid, seiklusi.
Autor on suurepäraselt tabanud laste mõtteviisi ja olemust, tekstist kumab läbi tema soojus ja poolehoid laste vastu. Raamatu populaarsusest kõneleb ka see, et seda on Ungaris välja antud juba 17 trükki. Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi lustakad ja äratuntava käekirjaga illustratsioonid. Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva. Sobib lugemiseks nii lastele kui ka suurtele.
Mitte kaugel Rumeenia piirist asub tilluke nimeta küla, kus nimeta poiss päevast päeva jälgib ja talletab oma pere katsumusi. Nagu enamik külaelanikke, elab ka tema pere talumatus puuduses, kuid lisaks on nemad tõrjutud, kuna isa on juudi päritolu ja ema päritoluperekond tembeldatud kulakuteks, kel olid liiga soojad suhted fašistliku Horthy režiimiga. Lapselikust siirusest kantud tähelepanekud vahelduvad erinevate jutustajahäältega: purjus isa sõimuvalingute, ema lootusetuse, tahumatu tädi valimatult väljapaisatud nilbuste ja vanavanemate kohati lüüriliste lugudega. See ei ole üksnes ühe perekonna lugu, vaid kirjeldab Ungari psüühilisi ja füüsilisi traumasid maailmasõdade tagajärjel. Väga realistliku ja kohati naturalistliku romaani aines põhineb suurel määral kirjaniku mälestustel oma lapsepõlvest. Szilárd Borbély (1964–2014) oli režiimivahetusjärgse Ungari üks olulisemaid autoreid, kelle tekstid mõtestavad traumat, mälu ja kaotust.