Tooted

Kirg, igatsus, armusuhte lõpp või vastamata armastuse meeleheide on sageli saanud ajendiks palavatele ja pahatihti ettevaatamatutele kirjadele. Virginia Woolf, George Sand, Emily Dickinson, Marina Tsvetajeva, keisrinna Aleksandra, Simone de Beauvoir, Anais Nin ja paljud teised rohkem või vähem tuntud naised on kõik kirjutanud hinnatavaid ja omanäolisi armastuskirju.

Selles raamatus toodud valik pakub lugejale avaramaid tõlgendusvõimalusi kui andide toomine üksnes romantilise ja seksuaalse armastuse altarile. Või kes saakski väita, et Colette'i armastus Marguerite Moreno vastu, mis pidas vastu viiskümmend neli aastat, oli ainult kahvatu vari selle kõrval, mida tundis kuulus abielupaar Josephine ja Napoleon?

Wall Street Journali bestseller. Michael Bungay Stanier neuroteadusele ja käitumisökonoomikale toetuv raamat pole sellest, kuidas juhist coach teha, vaid sellest, kuidas temast liider kujundada. Eelduseks on lihtsa ja samas keerulise uue harjumuse loomine: juht pead olema pisut kauem uudishimulik ning tormama pisut aeglasemalt tegutsema ja nõu jagama. Levinud arusaama kohaselt on juhi rolliks anda nõu, seda peetakse lisandväärtuse loomiseks. Preemiaks saab juht kiita ja parema kabineti. Kui juht piirdub vestlustes üksnes küsimuste esitamisega, kipub kontroll, seejärel ka enesekindlus kaduma. Ometi kinnitab Stanier, et sedalaadi coaching'ust peab saama igapäevane sundimatu praktika. Stanier kinnitab, et selline lähenemine aitab lõhkuda kolme nõiaringi: liigse sõltuvuse loomist, töösse uppumist ja ühenduse kaotamist. Sest mida rohkem teisi aidata, seda enam juhi abi vajatakse. Mida rohkem juhi abi vajatakse, seda rohkem kulub juhil aega teiste aitamisele. Tulemuseks on õnnetu ja närviline seltskond, kes ei suuda täita ülesandeid, milleks nad on palgatud. Stanier käib välja seitse küsimust, mis aitavad nendest nõiaringidest välja murda ning keskenduda ülesannetele, millel on tõeline mõju ja tähendus. Vaid nii saab juht tagasi oma aja, energia ja vahendid, et suunata need küsimustele, mis on olulised. See raamistik ei toeta üksnes professionaale, vaid kõiki, keda huvitab parem ning tulemuslikum suhtlemine, olgu selleks siis alluvate, ülemiste, kolleegide, klientide ja tarnijatega, aga ka abikaasa ning teismeliste lastega. Stanier pälvis aastal 2019 tiitli #1 Thought Leader coaching'u valdkonnas ning nimetati "juhtimis-Oscarite" Thinkers50 coaching'u auhinna nominendiks.

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad soodsa pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade tüüpiliseks "surma" põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud "haigusteks" on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. "Ettevõtte loov arendamine" uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks.

Wall Street Journal bestseller. "Meie tiim kasvab, selgitas ülemus. Me vajame veel üht juhti ja sina saad kõigiga läbi. Mis sa arvad?" Nõnda kõlas Julie Zhuo ülemuse põhjendus, miks just temast peaks saama kujundusmeeskonna juht Harvardi nohikute poolt käima lükatud idufirmas, mille suvepäevad mahtunuks siis veel kenasti tagaaeda ära. Kuigi Julie toonased teadmised juhtimisest piirdusid kahe sõnaga – koosolekud ja ametikõrgendus –, võttis ta selle väljakutse ilma pikema jututa vastu. Alles hiljem hakkas ta öeldu üle järele mõtlema. Ma saan kõigiga läbi. Juhtimine tähendab ju kindlasti enamat kui ainult seda!? Kuid mida? Facebookis praktikandina alustanud Julie Zhuo on nüüdseks Sillicon Valley üks tunnustatumaid tippjuhte. Ta tunnistab, et kõige kirkamad õppetunnid on tulnud läbi tehtud vigade ja neid on jagunud ohtralt. Kuid elu käibki nii – sa saad oma valusad vitsad kätte, et järgmine kord teisiti, kui veab, paremini teha. Mida ja kuidas, just sellest raamat "Juhiks saamine" räägibki. Zhuo on nüüdseks veendunud, et heaks juhiks mitte ei sünnita, vaid kasvatakse. Tema raamat kirjeldab teekonda, kuidas lõputute hirmude ning kahtluste kiuste enesekindlaks juhiks saada. Kui Zhuo käest oleks enne tema juhiks saamist küsitud, mida see töö endast kujutab, vastanuks ta: JUHI TÖÖ ON ... -kohtuda alluvatega, et aidata neil probleeme lahendada -anda tagasisidet, mis on hästi ja mis mitte -selgitada välja, keda tuleks edutada ja keda vallandada Zhuo tänane, parandatud versioon ütleb aga, et: JUHI TÖÖ ON ... -luua hästitoimiv meeskond -toetada alluvaid nende karjäärieesmärkide saavutamisel -luua protsessid, et töö sujuks ja oleks tõhus Haaravalt kirjutatud "Juhiks saamine" on õpetlik teejuht sellest, kuidas tippjuhiks kujuneda.

Ligi 87% ettevõtetest on vähemalt korra sattunud kasvu tuntava aeglustumise faasi, kusjuures kasvuseisaku kümnendil kaotati keskmiselt 74% turuväärtusest. Enamasti on seisaku põhjusteks raskused olemasolevate toodete või teenuste uuendamisel ja uute loomisel, samuti ennatlik tuumikäri hülgamine. Probleemid, mida saab kasvuhäkkimise kui meetodi abil kuluefektiivselt lahendada. Kasvuhäkkimine on Silicon Valley üks kuumimaid meetodeid, mis seisab näiteks Pinteresti, BitTorrenti, Uberi, LinkedIn'i ja kümnete teiste ükssarvikute taga. Levinud müüt nende murrangulise kasvu kohta ütleb, et nad tulid välja lihtsalt uskumatult nutika äriideega. Maailma muutvad tooted ei sündinud aga ootamatust taipamisest, õnnelikust juhusest ega geniaalsest ideest, vaid uute ideede metoodilisest kiirtulest, nende proovimisest tootearenduses ja turunduses, mida paralleelselt toetas kliendikäitumise süsteemne analüüs. Kasvuhäkkimine lammutab tavapärase müüri turunduse ja inseneride vahel. Vaid nii saab avastada uusi, tootes peituvaid turundusnurki, mida saab ära kasutada üksnes suurema tehnilise taipamise korral. Lootustandvate ideede tempokas testimine ja nende objektiivsete mõõdikute abil hindamine aitab märksa kiiremini mõista, millised ideed on väärtuslikud ning millised tuleb üle parda heita. Nõnda saab raiskava, aegunud ja tõestamata lähenemise asendada turul testitud ja andmepõhiste alternatiividega. Tegemist on esimese praktilise kasvuhäkkimise teejuhiga autoritelt, kellest üks kuulub selle meetodi loojate ja teine parimate praktikute hulka. Teejuht, mida saab kohandada igale meeskonnale, igale ettevõttele, igale tegevusalale.

Lihtsasti kättesaadavast lõputust infohulgast võib saada koorem. Olles üle ujutatud videotest, taskuhäälingutest, raamatutest ja artiklitest, kulutame neile küll palju aega, ent enamasti ununeb kõik oluline veel enne, kui seda üleüldse käiku on võimalik lasta. Korjame üles meeletutes kogustes teavet, millega pole midagi peale hakata. Sisu võib küll olla meie jaoks pikas plaanis väärtuslik, ent raamatu autor Tiago Forte toob välja, et sageli tarbime seda sisu lihtsalt valel ajal. Et vajalikku teavet õigel ajal kasutada, tuleks omandada oskus luua teadmiste kogum, mida sobival hetkel lahti pakkida ja ellu rakendada. Kogutud tarkus on väärtuslik siis, kui seda on võimalik kriitilistel hetkedel n-ö välja võtta, et selle pinnalt parimaid võimalikke otsuseid langetada. Niinimetatud teise aju ehk teabe haldamise süsteemi loomiseks piisab üldistatult sellest, kui hakata infot enda jaoks üles märkima. Raamatus jagatakse ajatuid ja korduvalt läbi proovitud põhimõtteid, mille abil edu saavutada: „Need, kes õpivad tehnoloogiat kasutama ja oskavad hallata üha suuremaid infovooge, suudavad hakkama saada kõigega, millele nad keskenduvad. Need, kes aga otsustavad endistviisi toetuda ainult oma haprale inimajule, satuvad ülikiirelt muutuvas maailmas siiski järjest keerulisemasse seisu.“ Omandades õiged meetodid, avalduvad sinus seni märkamata jäänud tugevused ja oskused. On väga suur eelis teha palju rohkem märksa väiksema pingutuse, ajakulu ja stressiga. Sealjuures ei tuleks tehnoloogiat pidada inimkonna vaenlaseks, vaid inimaju võimendiks: võti seisneb vaid olulise alleshoidmises ja selle talletamises lihtsasti ligipääsetavasse kohta.

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot. Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust. Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses. Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati. Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama. Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

Juba väga ammustest aegadest on kogu maailma pühapaigad erinevatele põlvkondadele suurt huvi pakkunud. Muistsed legendid ja kirjatööd jutustavad sellistes kohtades toimunud erakordsetest sündmustest ning näib, et mõnedel kohtadel on võime tervendada keha, ülendada meeli, suurendada loomevõimet, arendada vaimseid võimeid või äratada vaimu. Sellised vaimsed kohad on jätkuvalt meie planeedi kõige austatumateks ja enimkülastatud paikadeks.

"Pühad paigad" viib globaalsele palverännakule, mis külastab 60 kõige jõulisemat ja aukartustäratavamat paika maakeral.

Business Book Awards 2020 – rahvusvahelise äriraamatu kategooria nominent. Legendaarne turundusguru Carlos Gil on veendunud, et turundus on surnud. Seda vähemalt kujul, mida siiani teadsime. Kuigi tegu pole enam ülearu värske uudisega, on see ometigi paljudest turundajatest vaikselt mööda libisenud. Enamus kasutab ju sotsiaalmeediat jätkuvalt selleks, et teha samu vanu vigu – pigem rääkida kui kuulata, reklaamida kui õpetada, koguda jälgijaid selmet kogemusi ja kogukondi luua. Läbi on ajad, mil kampaania edukust määras kopsakas eelarve, mida teles ja paberlehes laiaks lüüa. Nüüd oled võitjate poolel siis, kui sotsiaalmeedias vadistavad sinu tootest sinu sihtgrupi sõbrad – tänane tarbija tahab suhelda, protsessis osaleda, mitte aga kuulekalt müügijutule alluda. Sinu tootest peab saama tema sõber, kellega suhelda. Päris nägu, kes seob brändi inimesega ja veenab teda konkurendi kraami asemel just sinu oma kassast läbi piiksutama. LinkedIn, Winn-Dixie, Save-A-Lot, BMC Software – need on kõigest mõned gigandid, kelle sotsiaalmeedia strateegiaid on Gil rohkem kui kümne aasta jooksul edukalt vedanud. Mustkunstniku kombel tõmbab ta kõnekaid näiteid kui küülikuid oma kübarast, et demonstreerida sotsiaalmeedia tegelikku võimsust ning viise, kuidas sellest kõigest oivalist kasu lõigata.

Kui saalitäielt rahvalt küsida, kas keegi on kunagi kogenud otsustusvõimetust, motivatsiooni või kontrolli kadumist, stressi, ülekoormatust, ärevust, üksildust, tõrjutust, rusutust või pettumust, raputavad vähesed eituseks pead. Cambridge'i ülikooli teadlase dr Olivia Remesi "Vaimse tervise kiirabi" pakub leevendust kümnele vaimsele blokile, mis on paljudele tüütult tuttavad. Ta käib oma lühikeses, jamavabas raamatus välja 50 teaduspõhist lahendust, kuidas võidelda pärssivate meeleoludega, mis meid tihti tagasi hoiavad. Raamatu peatükid on jagatud kolmeks osaks, mistõttu on vajalike strateegiate leidmine vaid sekundite küsimus. Loe hädaolukorras. Lühike nõuanne, mille lugemiseks kulub kuni 2 minutit ning mis aitab raskest hetkest üle saada. Ülevaade teooriast. Taustainfo meeleseisundist, tunnetest ja emotsioonidest. Siit leiad kokkuvõtte sellest, mis sinuga psühholoogilisel javõi neuroloogilisel tasandil toimub ning kuidas need emotsioonid teisi mõjutavad. Kuidas olukorraga toime tulla. Selles osas tuleb juttu pikaajalistest strateegiatest, mis aitavad hakkama saada konkreetse seisundi või tundega, samuti tagasilöökidega. "Vaimse tervise kiirabi" pakub just seda, mida pealkiri lubab: kiirabi kümnele vaimsele seisundile, mis otsustaval hetkel meie julguse, optimismi ning meelekindluse kaaperdavad.