Tooted

Raamatuga „Kliima. Uus lugu" pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Viimase poole sajandi jooksul on levimuusikat valitsenud ja kujundanud seitse suurt žanrit: rokk, R&B, kantri, punk, hiphop, tantsumuusika ja pop. USA muusikaajakirjanik ja kriitik Kelefa Sanneh uurib, mismoodi levimuusika meid ühtaegu ühendab ja lahutab, ning kirjeldab, kuidas iga žanri umber koondub pühendunute kogukond, kes tunneb muret selle puhtuse ja piiride parast. Ta annab põhjaliku ülevaate levimuusikast, kujutades seda kunstiliigina, kultuurilise ja majandusliku jõu ja tööriistana, mida kasutame oma identiteedi loomiseks. Ta murrab tunnustatud muute, hindab umber armastatud kangelasi ja pöörab pahupidi tuttavad arusaamad muusikalisest hiilgusest ‒ mõnikord ei olegi kõige paremaks peetav muusika kõige kestvama väärtusega. See raamat räägib muusikast, mida kõik armastavad, muusikast, mida kõik vihkavad, ning aastakümneid kestnud sildistamisest ja vaidlusest selle üle, mis on mis.