Tooted

Raamatus on rohkesti elavat, konkreetset materjali, mis illustreerib kujukalt inimkultuuri arengukäiku. Erilist huvi pakuvad loomulikult autori enda isiklikud etnograafilised tähelepanekud, kuid ka teiste etnograafide uurimustest võetud materjalid annavad palju uut. Kogu faktilise materjaliga tahab autor näidata üht: inimese loovate jõudude rikkust ja mitmekesisust, kõigi maade ja aegade inimeste tööarmastust ning leidlikkust, kõigi rahvaste osavõttu maailma kultuuri loomisest. Raamat õpetab austama kõiki rahvaid, sõltumata sellest, millisel arengutasemel nad asuvad, austama nende tööd ja loomingut.

Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ja eelbalti hõimudele.

20. sajandi keskpaigas avastati Surnumere ääres Qumrani koobastest käsikirjad -- jäänused 2. sajandist e.m.a. kuni 68. aastani m.a.j. tegutsenud juudi lahkusuliste-esseenide meestekloostri ulatuslikust raamatukogust. Qumrani käsikirjad heidavad uut valgust kristluse tekkeloole ning sisaldavad uusi allikandmeid piiblitekstide kriitiliseks tundmaõppimiseks. Saksa arheoloog ja kirjanik Heinrich Alexander Stoll tutvustab oma faktoloogilises romaanis koobaste avastamislugu, sealseid väljakaevamisi, esimesi tulemusi käsikirjade tekstide tundmaõppimisel ja tõlgendamisel.

1991. aasta septembris tuli Austri ja Itaalia piiril Ötztali Alpides sulavast jääliustikust nähtavale inimese surnukeha, mis osutus arheoloogiliseks leiuks – 5350 kuni 5100 aastat tagasi surnud noorema kiviaja mehe muumiaks. Esmakordselt avanes võimalus uurida nii kaugest ajast pärinevat inimest igakülgselt kõiki nüüdismeetodeid kasutades peale arheoloogide ka bioloogidel, geneetikutel, arstiteadlastel jt. rohkearvulise rahvusvahelise teadlasterühma mitmeaastaste uuringute tulem on suur hulk varem kättesaamatuid teadmisi. Juhtiv osa teadlasterühma töös kuulus Innsprucki Ülikooli arheoloogiaprofessorile Konrad Spindlerile, kes käesolevas raamatus annab populaarse ja üksikasjaliku ülevaate sellest 20. sajandi sensatsioonilisemast arheoloogilisest leiust.

Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele.

Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.

Viikingid ehk normannid, kelle kallaletungid teistele maadele kestsid peaaegu kolm aastasada, on saanud väga erinevate hinnangute osalisteks. Neis on nähtud halastamatuid riisujaid ja tapjaid, aga ka muinasjutulisi vägimehi ja kangelasi. Kes olid siis viikingid? Kust nad tulid ja mis oli selle põhjuseks? Sellest jutustabki käesolev raamat.