Tooted

Autorilt: „Minu vaatluste keskpunktis on väljakaevamised vee all, nende tulemused ja selle kaudu elustunud minevik.“

Raamat annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas laevu merepõhjast üles vinnatakse, kuidas neid taastatakse. Kõike selgitatakse ohtrate tõsieluliste juhtumite näitel.

 

Raamatus on rohkesti elavat, konkreetset materjali, mis illustreerib kujukalt inimkultuuri arengukäiku. Erilist huvi pakuvad loomulikult autori enda isiklikud etnograafilised tähelepanekud, kuid ka teiste etnograafide uurimustest võetud materjalid annavad palju uut. Kogu faktilise materjaliga tahab autor näidata üht: inimese loovate jõudude rikkust ja mitmekesisust, kõigi maade ja aegade inimeste tööarmastust ning leidlikkust, kõigi rahvaste osavõttu maailma kultuuri loomisest. Raamat õpetab austama kõiki rahvaid, sõltumata sellest, millisel arengutasemel nad asuvad, austama nende tööd ja loomingut.

Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ja eelbalti hõimudele.

20. sajandi keskpaigas avastati Surnumere ääres Qumrani koobastest käsikirjad -- jäänused 2. sajandist e.m.a. kuni 68. aastani m.a.j. tegutsenud juudi lahkusuliste-esseenide meestekloostri ulatuslikust raamatukogust. Qumrani käsikirjad heidavad uut valgust kristluse tekkeloole ning sisaldavad uusi allikandmeid piiblitekstide kriitiliseks tundmaõppimiseks. Saksa arheoloog ja kirjanik Heinrich Alexander Stoll tutvustab oma faktoloogilises romaanis koobaste avastamislugu, sealseid väljakaevamisi, esimesi tulemusi käsikirjade tekstide tundmaõppimisel ja tõlgendamisel.

Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele.

Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.

„Rippuvaid aedu“ olid juba vanaaja inimesed ülistanud ühe maailmaimena, „Paabeli torn“ on tänapäevalgi inimliku upsakuse sümboliks. Kuid Koldewey ei otsinud üles ainult neid ehitusi, ta kaevas välja veel teise osa suurest linnast, millest olid küll kõnelnud vanad tekstid...

Viikingid ehk normannid, kelle kallaletungid teistele maadele kestsid peaaegu kolm aastasada, on saanud väga erinevate hinnangute osalisteks. Neis on nähtud halastamatuid riisujaid ja tapjaid, aga ka muinasjutulisi vägimehi ja kangelasi. Kes olid siis viikingid? Kust nad tulid ja mis oli selle põhjuseks? Sellest jutustabki käesolev raamat.