Tooted

Autorilt: „Minu vaatluste keskpunktis on väljakaevamised vee all, nende tulemused ja selle kaudu elustunud minevik.“

Raamat annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas laevu merepõhjast üles vinnatakse, kuidas neid taastatakse. Kõike selgitatakse ohtrate tõsieluliste juhtumite näitel.

 

Raamatus on rohkesti elavat, konkreetset materjali, mis illustreerib kujukalt inimkultuuri arengukäiku. Erilist huvi pakuvad loomulikult autori enda isiklikud etnograafilised tähelepanekud, kuid ka teiste etnograafide uurimustest võetud materjalid annavad palju uut. Kogu faktilise materjaliga tahab autor näidata üht: inimese loovate jõudude rikkust ja mitmekesisust, kõigi maade ja aegade inimeste tööarmastust ning leidlikkust, kõigi rahvaste osavõttu maailma kultuuri loomisest. Raamat õpetab austama kõiki rahvaid, sõltumata sellest, millisel arengutasemel nad asuvad, austama nende tööd ja loomingut.

Saksa ajaloolase ja majandusteadlase Gerhard Hermi erihuviks on olnud Vahemeremaade kultuurid. Neist on ta loonud üle 30 dokumentaalfilmi ja kirjutanud raamatuid. Loomulikult ei saa ta mööda vaadata ka nii erakordsest rahvast kui seda olid foiniiklased. Vahemere idaranniku kitsal kaldaribal, peamiselt praeguse Liibanoni territooriumil elanud muistne rahvas, kes teadaolevalt esimesena tegi julge sammu ja suundus kõrberadadelt mereavarustele, on pakkunud uurimis- ja mõtlemisainet läbi paljude sajandite. Foiniiklaste tegudest on kirjalikke jälgi juba Vana-Egiptuse ja Muinas-Kreeka allikates ning samuti Piiblis. Just tänu meresõiduoskustele hoidsid nad palju sajandeid enda käes ülemerekaubanduse monopoli. Nende järglased elavad Vahemere ääres ka tänapäeval. Raamatus on rohkesti taustinformatsiooni, autori järeldused on põnevad ja leidlikud. Nii pakubki käesolev teos huvitavat lugemismaterjali mitte ainult antiikajaloost huvitatuile, vaid ka laiale lugejaskonnale. Seda võib võtta reisikirjana läbi kaugete maade ja pikkade sajandite. Samade kaante vahelt leiate arvukalt fotosid, kaarte ja skeeme, mis käsitlust veelgi ilmestavad.

Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ja eelbalti hõimudele.

20. sajandi keskpaigas avastati Surnumere ääres Qumrani koobastest käsikirjad -- jäänused 2. sajandist e.m.a. kuni 68. aastani m.a.j. tegutsenud juudi lahkusuliste-esseenide meestekloostri ulatuslikust raamatukogust. Qumrani käsikirjad heidavad uut valgust kristluse tekkeloole ning sisaldavad uusi allikandmeid piiblitekstide kriitiliseks tundmaõppimiseks. Saksa arheoloog ja kirjanik Heinrich Alexander Stoll tutvustab oma faktoloogilises romaanis koobaste avastamislugu, sealseid väljakaevamisi, esimesi tulemusi käsikirjade tekstide tundmaõppimisel ja tõlgendamisel.

Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele.

Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.