Tooted

Kas läbimõeldud toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda südamehaigustesse, tõstes samal ajal aju aktiivsust? See väike raamat tõestab, et on küll. Pidage vaid silmas, et teie menüü sisaldaks piisavalt oomega-3-rasvhappeid.

 

Marcus Hernhagil ja Arne Talvingul on vähemalt kaks ühist joont – mõlemad alustasid oma finantskarjääri tühjade pihkudega ning mõlemad ihkasid seda olukorda tuntavalt parandada. Tänu tarkadele investeerimisotsustele on nad tänaseks rikkad, kui soovite, ka vabad. Mõõdukalt jõukaks on võrdlemisi lihtne saada, see nõuab vaid mõningaid teadmisi, väidavad Rootsi ühed tuntumad tegijad. Rikkuse kasvatamine eeldab aga juba märksa suuremaid pingutusi. Lisaks kõigele muule ka toetavat elustiili ning enesedistsipliini, et oma teadmised teooriast praktikasse panna. Taandub ju edukas investeerimine paljuski käitumisteadusele ning inimloomule. Nagu autorid isegi kuivalt nendivad – tihti tuleb elu lihtsalt vahele. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole miljonärid teistest targemad. Küll aga on nad valmis rohkem panustama – keskmiselt ca 8,4 tundi kuus, mis on ülejäänutest pea kaks korda enam. Neid eristab ka üsnagi mõõdukas elustiil, mis lubab kapitali ülejääki reinvesteerida. Autorid väidavad, et rikkaid ei iseloomusta mitte ulmeline autopark, vaid rida põhimõtteid, mille hulka kuuluvad nii eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus kui ka kalkuleeritud riskeerimine.

Raamatus „Aktsiatega rikkaks ja vabaks“ kergitavad Talving ja Hernhag saladuskatet oma lemmikstrateegiatelt, pakkudes lugejale unikaalset võimalust nende edulugu korrata. Raamatu väljaandmist toetasid LHV ja Nasdaq Tallinn.

 

Kas tahad kõiges natuke parem olla? Eks ole, kes siis ei tahaks? Siit leiad tähtsaid fakte ning asjalikke nõuandeid, kuidas liikumine keskendumise, enesetunde, une ja palju muu seisukohast aju mõjutab. Tänu aju tööd lihtsalt ja põnevalt kirjeldavatele peatükkidele ja liikuma innustavatele nõuannetele muutub ka lugeja loodetavasti rõõmsamaks ja tugevamaks – ja isegi targemaks. Nimelt „uuendab“ liikumine aju, nii et mõtled kiiremini, ja kui ümberringi on palju lärmi, siis saad sisse lükata n-ö vaimse lisakäigu. Lisaks hakkad arvutimänge paremini mängima. Sellest juba ära ei ütleks!

Charles Dowding on kaevamisvaba meetodit taimekasvatuses edukalt kasutanud juba 38 aastat ja sel alal maailmakuulus. See raamat põhineb tema koolitusel: 19 õppetükki käsitlevad kaevamisvaba meetodi kõige tähtsamaid aspekte. Vaata, kuidas kasutada kaevamisvaba meetodit erinevate mullatüüpide puhul. Õpi aega säästma ja ära tundma aiapidamise müüte. Tee peenraid ja vahekäike ning hoolitse nende eest. Tunne ära eri tüüpi umbrohud, et nendega edukalt hakkama saada. Õpi tundma ja kasutama eri tüüpi multše. Valmista ise komposti. Kasvata kaevamisvaba meetodi abil rikkalikus valikus köögivilju. Iga õppetükk on illustreeritud Charlesi väga tootlikust aiast pärit detailsete fotodega, millele on lisatud selgitavad kirjeldused.

JW on hakkaja kutt väikelinnast, kes oma kõrgklassi elustiili nimel on valmis milleks iganes. Jorge on narkodiiler, kes kavatseb vanglast plehku panna ja reeturitele kätte maksta. Mrado on ettearvamatu mafiooso, kes oma äri hüvanguks kasutab äärmuslikku vägivalda. Kõiki neid ühendab kiirest rahast veelgi kõvem motivaator – kättemaks mehele, kes nendega andeksandmatult halvasti käitus.

„Kiire raha“ on Stockholm noir’i triloogia esimene osa. Seda meeletu populaarsuse saavutanud bestsellerit on Rootsis müüdud juba üle 725 000 eksemplari.

Jens Lapidus (1974) on rootsi krimikirjanduse staar. Tema jutustamisstiili on võrreldud legendaarse ameeriklase James Ellroyga.

 

Paljud on väärtusaktsiatega kena kopika teeninud, legendaarne Warren Buffett teiste seas. Ta on noppinud turult silmapaistvaid ettevõtteid ammu enne seda, kui nende tegelik väärtus aktsiahindadest vastu vaatab. Marcus Hernhag nimetab neid oma raamatus maailma parimateks aktsiateks. Kuigi edu võivad tuua erinevad strateegiad, on just väärtusaktsiatesse investeerimine Buffettile ning tema mõttekaaslastele toonud enim tulu. Väärtusaktsiatega vähendab investor küll riske, kuid mitte tootlust, sobides hästi neile, kes soovivad üsnagi lihtsal viisil riske juhtida. Miks mitte ka traditsioonilisele pensionikogumisele kena alternatiiv tagada. Hernhag rõhutab, et muutuv maailm nõuab investorilt paindlikkust ning võimet aktsiaturu pikki trende ette näha. Oluline on ka mõista ühiskonna ootusi ning suundumusi, et välja sõeluda ettevõtted, mis tegelikult klientidele ja aktsionäridele väärtust loovad. Ta jagab vanameistrite meetodite najal juhatust, millised on väärtusaktsiate strateegiate arengud ja eelised, kuidas leida väärtusaktsiaid kasvufirmadest, millal on õige aeg osta ja müüa ning kuidas riske maandada.

Võib-olla oled juba börsiproff ja teed enamasti kõik õigesti? Võib-olla oled investor, kel on veel palju õppida? Igatahes usun, et mõlemal juhul leiad siinsest raamatust teadmisi ja inspiratsiooni. Teadmisi, millest tulevikus palju kasu saad. – A. Talving Kas sina tead, kuidas oleks parem toimida pulliturul? Aga karuturul? Millesse üleüldse tasub panustada ja kuidas, kui eesmärk on aktsiatega rikkaks saada? Eesti juurtega rootsi suurinvestor Arne Talving on omamoodi fenomen. Pärast 20 aastat ebaõnnestumist börsil suutis ta investeerimiseks välja mõelda trendistrateegia, mis viis 2009. aastal sisse pandud kapitali kasvu 2021. aastaks 50kordseks. Kõlab uskumatuna? Selles raamatus on Talving täpselt kirja pannud, kuidas ta sammhaaval selleni jõudis – 70ndatest tänasesse päeva välja. Kõik algas otsusest liikuda lühiajaliste päevagraafikute jälgimiselt pikaaegsete aktsiatrendide juurde: ta eelistas portfelli valida firmasid, mis on fundamentaalselt tugevad ja pikaajalises kasvutrendis. Lisaks otsustas Talving enda jaoks paika panna kindlad reeglid, millest lähtuda – et tunded ega ahnus emotsiooni ajel võimust ei võtaks. N-ö mängida lubab ta endal ainult kuni 1% mahus portfelli väärtusest. Pikaaegse eduka strateegia puhul on lihtne langetada raskeid otsuseid ning kaotused ei saa kuhjuda. Riskid on kindlalt juhitud. Eneseusalduse, järjepidevuse ja range distsipliini abil on Talving pannud aktsiad enda kasuks tööle nii, et on tänaseks päevaks jõudnud sellesse punkti, kus tema finantsolukord on kindel ja talle piisab. Nüüd soovib ta omandatud teadmisi jagada, et näidata – kõik on võimalik.

Raamat „Nii võib miljonäriks saada igaüks“ tõusis Rootsis 2008. aasta majanduskriisi ajal kiiresti raamatumüügi edetabelitesse. Nüüdseks on ärimees Per H. Börjessoni nõu kuulda võtnutest hinnanguliselt tuhanded inimesed saanud miljonäriks, sest on investeerinud aktsiatesse, olnud kannatlikud ja passiivsed. Enamikul meist ei ole võimalik rikkust pärida või sellesse abielluda, garanteeritult lotot võita, saada edukaks sportlaseks või rajada tulutoovat ettevõtet. Niisiis tuleb rikastumisel ohjad endale haarata; sobivaim moodus seda teha on alustada olemasoleva vara investeerimist. Rikas ei ole mitte see, kelle sissetulek on suur, vaid see, kellel õnnestub oma vara väärtust aasta-aastalt kasvatada. Alustada tuleks mõistagi sellest, et kümme protsenti oma sissetulekutest kõrvale panna. Arusaadav, et tarbimine toob kaasa kohese rahulolu, ent pikaajaliselt on hoopis paremad väljavaated ostmata jäänud sigarettidel või kaasa pakitud töölõunatel, mis nende kümne protsendi võimaldamist toetaks. Soovid ja vajadused on kaks eri asja ning igasuguse tarbimise puhul kehtib lihtne tõde, et tulud peavad ületama kulusid. Pärast kümne protsendi harjumuseni jõudmist tuleks valida mõni aktsia või fond, millesse usute piisavalt pikaajaliselt, et oma raha neisse kasvama usaldada. Raamatus annab Börjesson alustavale investorile nõuandeid varanduse kogumiseks, üksikasjalikke juhiseid sobivate säästuvormide valimiseks ja neis orienteerumiseks, samuti näitab ta, kuidas välja töötada regulaarset isiklikku bilanssi, et seda üha parandada ja hoida rahaasjad eesmärgistatud. Raamatus toodud näited on küll Rootsi-kesksed, ent on võrdlemisi universaalsed ja kohalduvad ka siinsele investeerimisturule. Erinevalt lotopileti ostmisest ei ole investeerimine õnnemäng. Sellele tasub järgmine kord poe kassas enne ostu sooritamist mõelda.

Kas tahad, et taluksid paremini stressi, tunneksid end reipamalt, et sul oleks parem mälu, et oleksid loovam ja oskaksid paremini puhata? Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.
Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab. Selles raamatus avaldab Anders Hansen põhjuse, miks see nii on. Kas peaksime käima või jooksma? Kui kaua? Kas jõutrenn on tõhusam kui jooksmine? Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks? Sellest ülipopulaarsest raamatust saab vastused, kuidas peaks liikuma, et jõuda tulemusteni, mis on nii ulatuslikud, et neid võib nimetada lausa vaimseks uuenemiseks. Kõik autori argumendid põhinevad viimase viie aasta teadusuuringutel, mil neuroteadus on teinud läbi tohutu arengu.

Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja töötab psühhiaatria valdkonnas peaarstina. Tema sulest on ilmund üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui Rootsi päevalehtedes. Tema esimene raamat füüsilise aktiivsuse mõjust inimkehale ”Terviseretsept” ilmus 2014 ja sai samuti rahvusvaheliseks menukiks.

• Sensatsioonilised neuroteaduse uuringute tulemused
• Arusaadavad selgitused, katsetulemused ja näited elust
• Võimalused ajupotentsiaali suurendamiseks ja stressi vähendamiseks

Kordustrükk.