Tooted

Just siis, kui Bernard abiellub Biancaga, teatatakse neile, et salakütt röövis Austraalias luuletaja nimega Toni. Duo lahkub kohe. Sinna lendavad nad koos Vilpuri-nimelise albatrossiga, kes rajale maandudes vigastab selga. Ta viiakse haiglasse, kuid Bernard ja Bianca asuvad Toni otsima kohaliku hiire Jake’i abiga. Bernard üritab reisi ajal Biancaga abielluda, kuid ilmnevad segavad takistused. Toni röövinud McLeach-nimeline jahimees ja tema abiline sisalik Jonna viivad Toni kinnipüütud loomade sekka ja proovivad välja mõelda, kuidas panna poiss kuldse kotka asukohta avaldama. McLeach laseb poisi lahti, öeldes, et keegi on linnu juba tapnud, kahju ainult tema munadest, ilma emata nad ellu ei jää. Toni püüab mune kaitsta, teadmata, et McLeach ja Jonna on valetanud ja jälitavad teda. Toni, Jake ja Bianca satuvad vangi. Bernard asub oma sõpru päästma.

Baltisaksa kaupmees ja poliitik Erhard Dehio on Eesti ajalukku läinud eeskätt Tallinna viimase sakslasest linnapeana: just tema tõusis päev pärast seda, kui Saksa väed 1918. aasta veebruaris Tallinna hõivasid, sakslaste määratud ülemlinnapeana Tallinna raekoja torni ja heiskas seal must-valge-punase Saksa lipu. Ühtlasi kuulus Dehio delegatsiooni, kes käis esitamas palvet siinsed provintsid alaliselt Saksa keisririigi ülemvõimu alla võtta. Sellisesse rolli sattus ta oma varasema kaalukuse tõttu kohalikus elus. Kes oli siis see Tallinna sakslaskonnas lugupeetud ja baltisakslaste huvide eest jõuliselt välja astunud mees? Dehiode suguvõsa oli saabunud Tallinna 18. sajandi alguses Põhja-Saksamaalt, nii oli Erhardi ajaks siin elanud juba mitu põlve Dehiosid, kellest mitmed paistsid silma edukate kullasseppadena. Erhard Dehio sai Tallinnas ja laiemaltki tuntuks terase taibu ja vaheda mõtlemisega eduka teraviljakauplejana, kes vahendas Venemaa vilja suurtele Lääne-Euroopa ettevõtetele. Raamatu põhitelje moodustabki Erhard Dehio elulugu, ent tänastes oludes eriti huvipakkuvaks tervikuks teevad selle tema märkmetel põhinevad kirjeldused Tallinna kaubanduse ja tööstuse arengust, aga ka seltskonnaelust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Erhard Dehio oli tihedalt seotud baltisaksa kaupmeeskonna ja töösturite silmapaistvate esindajatega – Kochide, Rosenite, Eggersite, Knoopide, Mayerite ja paljude teistega – ning nii jõuab praegusegi lugejani tuumakas ülevaade Tallinna ja laiemalt kogu Eestimaa edenemisest sel kiirete muutuste ajajärgul. Ühtlasi kirjeldatakse raamatus Erhard Dehio enda saatuse keerdkäike, perekonnaelu ja suhteid sõpradega, arvukaid reise Lääne-Euroopas ja paljut muud. 1919. aastal oli Dehio baltisakslaste püüdluste nurjudes ja Eesti Vabariigi tekkides sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta elas pikki aastaid Lübeckis ning võttis muu hulgas sõna Hamburgi juhtiva ajalehe veergudel majandus- ja rahandusküsimustes, pälvis nende artiklitega tähelepanu ja mängis nii oma rolli Saksamaa rahanduse korraldamises Esimese maailmasõja järgses kaoses. Erhard Dehio loo on tema märkmete põhjal kirja pannud tema poeg Walter Dehio.

Kas kataklüsmidest tiine 20. sajandi ajalugu on võimalik edasi anda ka lõhnade maailma kaudu? Raamatus „Impeeriumide lõhn" tuleb ajaloolane Karl Schlögel sellega mängleva elegantsiga toime. Ta tugineb kahele sajandi lõhnale: ühelt poolt parfüümile Chanel N° 5 ja teisalt lõhnaõlile Punane Moskva. Mõlemad pärinevad samast tüvest: 1917. aasta revolutsiooni keerises sattus Romanovite dünastia 300 aasta juubeliks loodud lõhna koostise saladus Prantsusmaale ning see sai aluseks nii Coco Chaneli loodud parfüümile Chanel N° 5 kui ka selle Nõukogude vastele, mida toodetakse Venemaal Punase Moskva nime all veel praegugi. Nende lõhnade saamislood ja loojate elukäigud kajastavad ilmekalt samal ajal eksisteerinud vastandlikke keskkondi, kultuuritaustu ja poliitilisi süsteeme.

Raamat annab ülevaate Põhjamaadest keskeurooplase, täpsemalt sakslase seisukohast. Käsitletakse Põhjala võimusuhteid läbi sajandite, kus Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, Norra ja Soome olid kuni 20. sajandi alguseni oma võimsate naabrite ripatsiks, Island aga asus nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid tinglikult. Raamat avardab teadmisi Põhjamaade ja Saksamaa suhetest ning sakslaste ja põhjaeurooplaste mentaliteedi erinevustest, käsitledes ka Jante seadust ja teisi kultuurilisi eripärasid.