Tooted

Hjalmar Bergman (1883–1931) on rootsi kirjanduse klassik, võrreldav August Strindbergi, Selma Lagerlöfi ja Hjalmar Söderbergiga. Erinevalt neist on ta jäänud eesti lugejale seni vähem tuntuks, samal ajal kui Rootsis on tema looming viimastel aastatel läbi teinud tõelise taassünni. Bergmanit on pidanud oma kirjanduslikuks eeskujuks nii Sven Delblanc, kes on nimetanud teda Joyce’i ja Kafka rootsi vasteks, kui ka tema noorem nimekaim Ingmar Bergman. „Vanaema ja Issanda Jumala” lugejale peaks silme ette kerkima ka „Fanny ja Alexandri” ajastu ja atmosfäär. Nii kriitika kui ka lugejaskond võtsid teose ilmumise ajal väga hästi vastu, nagu ka romaani „Markurell” (1919, eesti keeles 1937). Romaan viib meid samasse kujuteldavasse Wadköpingi linna, mis on paljude Bergmani romaanide tegevuspaigaks ja omamoodi tegelaseks. Suurkodanliku perekonnadraama mitmed osalised astuvad üles ka tema teistes teostes. Jõuliselt kerkib esile Vanaema monumentaalne kuju, kelle „arveteõiendamine” Issanda Jumalaga rullib lahti kireva perekonnaloo, milles põrkuvad raha ja võim, armastus ja südametus. Lootuste purunemine omandab selles loos pigem koomilise kui traagilise varjundi, ehkki Bergmani kirjanduslikuks eeskujuks on alati olnud antiiksed saatustragöödiad.