Tooted

Prantsuse 19. sajandi kirjanduse igihaljas tähtteos. Pealispindselt päris lihtne lugu provintsiarsti noorest nägusast naisest, kes pettub juhmivõitu mehes, rikub abielu, laostab perekonna ja mürgitab end. Sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.

Prantsuse 19. sajandi kirjanduse igihaljas tähtteos. Pealispindselt päris lihtne lugu provintsiarsti noorest nägusast naisest, kes pettub juhmivõitu mehes, rikub abielu, laostab perekonna ja mürgitab end. Sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.

"Salambo" käsitleb tähtsat episoodi Kartaago ajaloost. Võimas kaubitsejate ja mereröövlite vabariik on kurnatud pärast esimest äpardunud jõuproovi tõusva Roomaga. Palgasõdurite ülestõus ähvardab hävitada vabariigi türannilise ülemkihi võimu. Viimase all on pidanud kannatama ka Hamilkar Barka, vabariigi väljapaistvaim väejuht ja riigimees, kes ise kuulub sellesse kihti. Kuigi ta sellega kaitseb selle kihi huvisid, peab ta end kohustatuks Kartaago eest võitlema, sest kihihuvid põimuvad tema arusaamises tihedalt ühte isamaa huvidega. Organiseeritud riikliku võimu esindajana saavutab ta võidu palgasõdurite üle, kelle võitlus oma õiguste eest on õiglane, kuid paratamatult stiihiline. Põhjalikud uurimused võimaldasid kirjanikul pakkuda haaravaid ja üksikasjalisi pilte antiikaegsest ühiskonnast. Ülestõusnute juhi, kangelasliku Matho saatuslik kirg Hamilkari tütre Salambo vastu aitab kaasa ka süvenemisele antiikaja inimeste hingeellu.

Püssitule ragin äratas Frédérici järsku unest, ja hoolimata Rosanette'i tungivaist palveist tahtis ta tingimata vaatama minna, mis linnas toimub. Ta läks mööda Champs-Elysées'd selles suunas, kust kostis tulistamine. Saint-Honoré tänava nurgal sattus talle vastu salk tööpluusides mehi, kes hüüdsid: «Mitte siia! Palais-Royali!» Frédéric järgnes neile. Taevamineku kiriku juures oli raudvõre maha murtud. Eemal märkas ta keset tänavat kolme sillutuskivi, mis ilmselt tähendasid barrikaadi algust, seejärel pudelikilde ja raudtraadi puntraid, et tõkestada ratsaväge. Äkki jooksis väikesest põiktänavast välja pikk kahvatu noormees, kelle mustad juuksed lehvisid õlgadel, seljas mingisugune täppidega trikoosärk. Käes hoidis ta pikka soldatipüssi ja jooksis kikivarvul, jalas toatuhvlid, näol kuutõbise ilme, ise väle kui tiiger. Aeg-ajalt kostis püssipauke.

"Tundekasvatus" on kriitilise realismi suurmeistri Gustave Flaubert'i viimane lõpetatud ning tema eluajal ilmunud romaan avab uue tahu kirjaniku loomingus, mida eesti lugeja tunneb seni vaid "Madame Bovary", "Salambo" ja "Kolme loo" vägagi eri aegadel ilmunud tõlgete kaudu.

"Tundekasvatus" on kujunemisromaan, "ühe noormehe lugu", nagu alapealkirjast loeme, kuid Flaubert'i sule all omandab Fréderic Moreau saatus palju laiema ning sügavama tähenduse. Selles teoses analüüsib ta terve oma põlvkonna elutunde kujunemist. Nagu varem Stendhali ja Balzaci kangelased, nii tulevad ka 1840-ndail aastail provintsist Pariisi noored mehed suurte lootuste ja romantiliste unistustega kuulsusest, suurest armastusest, kunstiloomingust, võimust ja rikkusest, kuid ei saavuta ei edu ega hukku ka kangelaslikus võitluses. Elu purustab tahtejõuetute unistajate romantilised illusioonid ja teeb neist üsna tavalised korralikud kodanikud.