Tooted

K. Mägi "Eesti rahva ajaraamat" ilmus 1. trükina Stockholmis 1979, käesolevas 2. trükis tegi autor mõningaid täiendusi.

Valik novelle tsüklitest "Õigus" ja "Rahvas räägib".

Rootsis elava Arvo Mägi (sünd. 1913) "Euroopa rahvaste ajaraamat" esitab kroonika vormis sündmusi ja nähtusi Euroopa ajaloos selle algusest kuni tänapäevani. Ajaloosündmused esinevad kroonikas toimumise järjekorras. Huvipakkuv lugemisvara kõikidele ajaloohuvilistele.

Täiendatud väljaanne 1970. a. Lundis ilmunud raamatust. Kalju Lepik pani oma esimesed värsid paberile kolmekümnendate aastate lõpul Eestis, kuid kõrgtasemeliseks luuletajaks tõusis paguluses. Terve pika pagulusaja jooksul on Arvo Mägi luuletaja värsiloomingut lähedalt jälginud, olles Lepiku luulekogudele alati ilmumisjärgselt oma hinnangu andnud. Monograafiasse on oskuslikult põimitud paljude arvustajate mõtteavaldusi. Võrdlustes teiste poeetidega tõmmatakse rööpjooni luuletaja lähedaste loojate Liivi, Suitsu, Alveri, Visnapuu ja teistega. Tema vormi uuenduslikku mõju võib kergesti märgata noorema põlvkonna luules, eriti kodumaal. Monograafia uutes peatükkides jääb autor suuresti peenetundeliseks kõrvaltvaatajaks, noppides väljavõtteid ilmunud esitlustest ja vaatlustest. Silmatorkav on viimastel aastatel Eestis ilmunud vastukajade arvukus. Anne Valmas

Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, "metsavend" pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale pagenud "dekabrist", terava keelega kõrtsilaulik, salapärane "keisri vend", ärkamisaegne pasunapuhuja, murelik linnanoorik, jalutu matemaatik sõjajalus, noor pagulastudeng... - kõik satuvad mingil viisil vastamisi rahvuslik-poliitilise probleemiga. Juttude ülesehituses kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid.

Noor maalikunstnik Aadam on kindel, et tema julge ja uudne maal «Paradiisi väravad» on Kunstide akadeemia kevadnäitusele vastu võetud. Näituse avamisele minnes selgub aga, et tema nime ei olegi näitusele vastu võetud kunstnike nimekirjas. Akadeemia portjee leiab Aadami nime hoopiski tagasilükatud kunstnike hulgast. Nii ei jää kunstnikul muud üle, kui häbistatult maaliga lahkuda.

Üks Eesti ajaloo pikemaid perioode, millest on üsna vähe laiemalt teada, on nn. orduaeg. See on Vana-Liivimaa aeg ehk ajajärk pärast Eesti ristiusustamist ja enne Liivi sõda. Just seda katab Arvo Mäe romaan "Risti riik", üks väheseid siinset orduaega terviklikult käsitletavaid ilukirjandusteoseid. Romaan algab 1200. aastal ja kestab Liivi sõja alguseni aastal 1558.

Ajaloolise romaani esimeses osas jälgitakse Karvikute suguvõsa liikmete elu ja saatust üle kolme ja poole sajandi neljateistkümne põlve jooksul, teine osa hõlmab ajavahemikku Liivi sõjast Põhjasõjani.

Kaheteistkümnest episoodist koosnev «Taalrimäng» jälgib dr. Valter Taaleri sugupuu arengut. Ümmarguselt sada aastat hõlmav perekonna ajalugu sisaldab mitmesuguseid inimesi ja saatusi. Episoodid on keskendatud perioodidele, kus sõlmitakse abielulisi suhteid või kus uus elu «ebaametlikult» alguse saab. Autori humoristlikud kommentaarid toovad esile sündmuste ajaloolise ja kultuuriloolise tausta.

Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid