Raamatus vaadeldakse Eesti intelligentsi ajalugu 20. sajandil kolme okupatsiooni aastail. Käsitlus haarab järgmisi põhiküsimusi: nõukogude haridussüsteem ja kõrgkoolid, haritlaskonna ettevalmistamine ja üliõpilaskond, kompartei kultuuri- ja hariduspoliitika, haritlaskonna peamised rühmad – pedagoogid, meditsiinitöötajad, tehnikaspetsialistid ja insenerid, põllumajanduse asjatundjasd, juristid, ametnikud, ohvitserid, kultuuritöötajasd, vaimulikud, kunstiintelligents (kirjanikud, kunstnikud, muusikud), teadlased. Sisaldab rohkesti dokumente ja teatmelisi lisasid. Selle raamatuga jõuab lõpule kolmeköitelise Eesti haritlaskonna üldistava ajaloo koostamine samade autorite poolt.

Esimene üldistav eesti haritlaskonna ajalugu. Raamatust leiab andmeid intelligentsi arvukuse, koosseisu, hariduse, päritolu, tegevusala ja paiknemise kohta. Sotsioloogilise aspekti kõrval on jälgitud vaimse eliidi rolli eesti ühiskonna moderniseerimises, rahvuslikus ja ühiskondlikus liikumises. On antud ülevaade kõigist peamistest ideevooludest ja õpetustest: rahvuslusest, liberalismist ja sotsialismist. On käsitletud eestlaste regionaalse identsuse küsimusi, Noor-Eesti Euroopa-ihalust, eesti-saksa kultuuriidentsust, eesti-soome ühistunnet, suhtumist Vene riiklusesse jm.