Mae Antsu 2004. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaan jutustab vanadest naistest. Nende elust, muredest, mõtetest ja tunnetest. Autor kirjeldab väga tabavalt aega, mil ollakse emotsionaalselt taas ülisõltuvad lastest, sõbrannadest, sugulastest, võõraste pilkudest ja ütlemisest.

Raamat jätkab lugu samast kohast, kus see eelmises raamatus pooleli jäi. Vahepeal on möödunud 4 aastat. Suurem osa raamatust räägib sellest, kuidas üks teovõimetuks tunnistatud inimene, kelle korter on eestkostjate poolt müüdud, püüab endale jalgu alla saada ning teovõimet tagasi küsida.