Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Raamat argentiinlasest revolutsionääri kujunemisteest, sangarlikust võitlusest Kuubas ja Boliivias, hukkumisest. Varustatud rohkete fotodega. Ernesto Che Guevara elulugu.

2006. aastal tähistati Eestis teiste hulgas ka kutselise teatri 100. sünnipäeva. Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks: Üllatused. Murrangud. Ajastu esinduslavastused. Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek. Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus. Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus. Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel. Oluline ühiskondlik foon või probleem. Ebatavaline sekkumine teatrimaailma. Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel. Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest. Raamatus on seega kokku üle 600 illustratsiooni.

Richard Janno (1900-1942) kirjutas noorsoojutte, följetone, kriminaalromaane jm. Oma parimaks peetud romaanis "Metsmees" (1929) kujutab ta satiirilises plaanis omaaegset nn. hõimuliikumist. Filoloogiadoktor Rasmus toob Eestisse mordva nooruki Peedra Smirnovi, et kasvatada "metsmehest" mordva valgustustegelane. Kuid sisseelamine siinsesse tõusiklikku seltskonda kujuneb noormehele valuliseks.

Pillavad värvid, paavstide ja kuningate dramaatiline ajastu – ja selle taustal ühe kõigi aegade suurima kunstniku eepiline saaga. El Greco (1541-–1614) sündis Kreeta saarel. Ta oli alles nooruk, kui saabus Veneetsiasse, et õppida maalikunsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida tundma elu maailma kõige kõlvatumas linnas. Roomas jõudis ta loomevõimu tippu, ent tema kui kunstniku ja mehe uskumatu ettemääratus sai teoks hoopis Hispaanias, selle karmi ja kirgliku loodusega ja kõrvetava päikese ning tuliste tunnete maal.

Mille üle me oma ajaloos uhkust tunneme? Esivanemate üle, kes lasksid 13. sajandil suurema osa Eestist maha põletada ja lõpuks painutasid pea ikkagi ristimärgi alla? Või meie ennesõjaaegse põlvkonna üle, kes talus pikkade hammastega 1918-1939 üht vähesoovitud rahvusvähemust, laskis 1939. aastal sisse uue ja halvema maailma ehitajad ning leidis end lõpuks 1944. Aastal põlisvaenlasega ühest kaevikust, seljas ülimalt germaanilike tähistega munder? Eesti ajaloo praegune käsitlus ei ole ainus võimalus meie ajaloost rääkimiseks. Ja kui meile tundub, et praegust ajalookäsitlust iseloomustab loodusseadusele omane vääramatus -- eestlasel ei saagi olla teistsugust ajalootunnetust! --, siis on see eksitus.

Selles raamatus ilmub hollandlanna Margaretha Geertruida Zelle alter ego, eksootiline tantsijanna Mata Hari, lugeja ette kogu oma äraspidises ekstsentrilisuses: naine, kelle terve täiskasvanuelu oli üksainus fantastiline valede ja pooltõdede võrgustik, kurtisaan, kelle ülevoolav, kütkestav seksuaalsus tõmbas mehi nagu magnetiga. Kui Mata Hari poleks Esimese maailmasõja keerises teinud katastroofilist otsust astuda spionaažimaailma, võinukski ta jääda üheks Prantsusmaa arvukatest, unustuse hõlma vajunud grande horizontale’idest. See, mis edasi juhtus, oli aga osalt farss ja osalt tragöödia, mis lõppes Mata Hari hukkamisega 1917. aasta oktoobris. Enda teenistusse jõudsid ta värvata nii sakslased kui ka prantslased – ja sama kaalusid venelasedki. Needsamad kahjutud fantaasiad ja luiskelood, mis ümbritsesid tema lavakuju, said nüüd osaks sõjaaja topeltagentide surmatoovast mängust. Häbistavate sõjakaotuste õigustamiseks oli Prantsuse võimudel vaja kinni püüda salakuulaja. Mata Harist, tantsijannast, kurtisaanist ja fantasöörist, sai nende peaauhind.

Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma. Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja Einar Laigna mõttemaailmast pakubki kõnealune raamat.

Klassikaline värssdraama kommentaaridega.

Menuka kirjaniku Susan Mallery vastupandamatu romaan armastusest ja šokolaadist. Bestsellerite autor äratab oma ettearvamatu armastusromaaniga meie tunded ning täidab südame soojuse ja naeruga. Santa Magdalenas, Californias asuva õitsva šokolaadiimpeeriumi vabameelne omanik Allison Thomas tahab maailma päästa -- üks trühvel korraga. Kõik jumaldavad Alit -- kes siis ei armastaks naist, kes hiilib südaööl kohalikku sanatooriumi šokolaadi viima? Ja kuigi mitmete luhtunud suhete tõttu on romantika tagaplaanile jäänud, on Ali oma elu ja eduka karjääriga täiesti rahul -- kuni salapärane Matt Baker ta maailma pahupidi pöörab... Uustulnukana linnas poeb Matt ruttu naise südamesse ja viib ta kiusatusse. Kuid ei armastus ega šokolaad näi suutvat sulatada mehe jäist südant. Ainulaadses ümbruskonnas, kus rikkalikud magustoidud, magus vein ja värsked ookeanituuled mürgitavad hinge, võib osutuda võimatuks sellele imeliselt hellitava kire võrgutavale retseptile vastu panna!

"Kui kuulsin, kuidas McAra suri, oleksin pidanud kohe minekut tegema. Saan sellest alles nüüd aru..." Romaani minategelane on professionaalne variautor – küüniline, halastamatu ja mõnusalt tõsise huumorimeelega. Harjunud tegema koostööd kustuvate rokkstaaride ja pisikuulsustega, haarab ta võimalusest kirjutada Briti endise peaministri memuaarid, millega kaasneb kohustus sõita keset talve Ameerikas asuvasse Martha's Vineyardi kuurorti, kus luksusliku maja eraldatuses peab valmima raamat. Ent juba varsti jõuab ta arusaamisele, et on teinud kohutava vea. Sama projekti kallal töötanud eelmine variautor suri äärmiselt kahtlastel asjaoludel ja endine peaminister osutub meheks, kelle minevikusaladused ei taha teda rahule jätta – saladused, millel on tappev jõud.

Raamatusarja peategelaseks on Kinsey Millhone, eradetektiiv, endine politseinik, kaks korda lahutatud 30+ naine, kes naudib oma askeetlikku elu sarmika pensionäri Henry üürilisena garaažist ümberehitatud elamus. Igas tähestikuraamatus lahendab ta keerulisi ülesandeid, alati ei pruugigi tegemist olla mõrvaga. Kinsey vanemad hukkusid autoõnnetuses, kui tüdruk oli viiene. Teda kasvatas üksildane tädi ja ehkki ta õpetas Kinseyt enda eest seisma, oli tüdruk koolis trotslik, ettearvamatu ja seltsimatu laps. Täiskasvanuna ei lase ta endale kedagi liiga lähedale. Raamatud on kaasakiskuvad ja lahendused sageli üllatavad.

Nobeli laureaadi Isaac Bashevis Singeri "Ori" on juudi noormehe ja poolatari kirglik armastuslugu. Tegevus toimub 17. sajandi Poolas, kus eelarvamuste ja vaenuga tuleb silmitsi seista nii juudil kristlaste, kui ka kristlasel juutide seas. Isaac Bashevis Singer (1902-1991) teemadeks on antisemitism ja ksenofoobia, aga samas ka armastus ja usk inimloomusesse.

See on raamat, kus kaks meest Vladimir ja Estragon ootavad külatee ääres puu juures Godot’d, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad.

Pole palju eesti teadlasi, kes on olnud samavõrra tuntud üleilmses teadusmaailmas ja rahvuskaaslaste hulgas kui Paul Ariste. Laia tuntuse nii ida kui lääne keeleteadlaste hulgas tõi talle eelkõige soome-ugri keeleteaduse taasrajamine Tartu ülikoolis pärast laastavat sõda ning ka soome-ugri rahvaste endi teadlaste koolitamine Tartus. Sellega kaasnes arvukate ekspeditsioonide korraldamine. Eriti pühendunud oli Paul Ariste vadja keele, rahvaluule ja kultuuri uurimisele ning selle jäädvustamisele tulevaste põlvede tarvis. Selle kõrval on ta eesti keele foneetika kui teaduse rajaja ning arvukate tööde autor, mis räägivad eesti keele sõnavara päritolust, keelekontaktidest, eesti keele uurimise ajaloost ja paljust muust, ka mustlaste, juutide, setude ja rannarootslaste keelest ning kultuurist. Paul Ariste on mälestuskilde avaldanud nii paljudes omaette artiklites kui ka põiminud neid muudesse kirjutistesse. Süstemaatilisemalt hakkas ta mälestusi kirja panema 1978. aastal ning jätkas seda mõnel järgneval aastal. Kirjutamisaega arvestades on neis üsna avameelselt ja temale eriomases nauditavas stiilis käidud läbi elutee sünnist kuni 1950. aastate alguseni; hilisemat aega jäävad kajastama tema seni käsikirjas olevad päevikud. Mälestuste lõppu on kirjutaja soovil lisatud kaa astate 1948-1950 masendavates oludes kirja pandud "Mõni sõna enese kirjanduslikust tegevusest", mis küll osalt kordab hiljem kirjutatut.

Külmtoidud seentest Supid Hautatud seenetoidud Praetud seenetoidud Seenevormid ja üleküpsetatud toidud Seended täidisena pirukates ja köögiviljades Seened kalatoitudega Seened lihatoitudega