Ants Hein
Täiendatud ja parandatud trükk. Vanadelt kaartidelt võib näha, kui tihedalt on Eestis kunagi mõisaid olnud: 874 era- ehk rüütlimõisat, 165 kroonumõisat, 22 linnamõisat ja 13 rüütelkondade valduses seisnud mõisat, lisaks veel sadakond pastoraati ehk kirikumõisat. Tegu on olnud maaga, kus Esimese maailmasõja eelõhtulgi püsis suurem osa varast ja võimust ikka veel mõisnike käes, või nagu on tõdenud baltisaksa ajaloolane Reinhard Wittram: „Eestimaa provints – too puhtaim aadlimaa terve maamuna peal".
Tuntud kunstiajaloolase Ants Heina koostatud raamat keskajal Eesti alal eksisteerinud kivimõisatest ja väikelinnustest – või nagu neid siin kunagi nimetati – stenhus'idest, arx'idest, torne'dest, castellum'itest, castrum'itest, sloth'idest, festes haus'idest, steinwerk'idest, kamiencia'dest jms. Veel üsna hiljutise arusaama järgi võis neid siinmail 16. sajandi keskpaiku, Liivi sõja eelõhtul, leiduda ainult paarkümmend, kuid nüüdseks on selgunud, et tegelikult oli neid mitu korda rohkem. Põhjalik eriuurimus Eesti mõisaarhitektuuri kõige varasematest mälestistest, mõeldud teatmeteoseks kõigile, kes huvituvad siinsest vanemast ajaloost, eriti veel baltisaksa kunsti- ning kultuuripärandist. Rikkalikult illustreeritud, varustatud ulatusliku bibliograafia ja põhjalike registritega. Resümee saksa keeles: "Stenhus, arx, torne... Die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands", ka illustratsioonidel on saksakeelsed paralleelallkirjad. Raamatu on toimetanud ja eessõnaga varustanud Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk, kujundanud on selle eesti hinnatumaid graafikuid Andres Tali. Teos ilmub 1932. aastal alustatud sarja "Õpetatud Eesti Seltsi kirjad" 11. köitena.