Raamatupood REaD e-poe esileht
Ameerika klassikuid
Vaata veelRay Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.
„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.
ISBN: | 978-9916-9948-2-5 |
Ilmumisaasta: | 2023 |
Formaat: | Pehmekaaneline |
Lehekülgi: | 352 |
Mõõdud: | 140 x 205 |
KÕIK RAAMATUD > Ilukirjandus > Klassika: välisautorid
Ameerika kirjanduse grande dame Edith Wharton (1862-1937) sündis ja kasvas ühes New Yorki vanimas perekonnas, sai korraliku koduse hariduse ja reisis laialt Euroopas, õppides tundma Euroopa kunsti ja kultuuri. Tema abielu jõuka bostonlasega osutus õnnetuks - abikaasa läks tasapisi hulluks. Pärast abielulahutust asus Edith Wharton elama Pariisi. Kirjutama hakkas ta meelelahutuseks ja ta lühijutte ja romaane kroonis kiire ja mõneti ootamatu edu. "Lustlik maja" (1905) tõi kirjanikukuulsuse ja näitas autori tugevaid külgi - New Yorki seltskonnaelu peent tundmist ja võimet dramatiseerida kurbnaljakat üleminekut "süütuse ajast" süütuse kaotamise aega. Edith Wharton on kirjutanud ka kriitilist esseistikat. Tema köitev autobiograafia "Tagasivaade" ilmus 1934. aastal.
«Armas» (1987) on tõestisündinud loost inspireeritud jutustus, mille keskseks tegelaseks on mustanahaline orjatar Sethe, kes on sunnitud põgenema oma kurjade peremeeste eest. Olles niivõrd valuliselt orja elu tundma õppinud, teeb naine ränga otsuse. Kui jälitajad on juba lähedale jõudnud, siis püüab paanikas ema tappa oma lapsi, et päästa neid veelgi kohutavamast tulevikust orjana. Siiski õnnestub see plaan vaid väikese, veel nimeta imikuga. Lapsukese hauakivile kirjutatakse «Armas» (Sethel ei jätku lihtsalt raha kirjutamaks «Väga armas»). Peagi hakkavad aga naist ja tema teismelist tütart kummitama mineviku ja veretöö tumedad varjud. Chloe Anthony Wofford ehk Toni Morrison (1931) on ameerika naiskirjanik, kelle teos kirjeldab mustanahalise naise katsumusi rassistlikus maailmas. Ka kirjanik ise on rassismi all kannatanud. Selle tõttu oli tema perekond sunnitud vahetama elukohta ja kolima USA lõunaosast Ohiosse. Toni Morrison on oma romaani «Armas» eest pärjatud maineka Pulitzeri auhinnaga (1988) ning Nobeli kirjanduspreemiaga aastal 1993.
Kirjastus Paradiis
Uued tooted
Vaata veelKäesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete laste kasvatamisest, samuti saavad sõna täiskasvanud, kes on mitmekeelsena üles kasvanud. Lisaks tuleb jutuks mitmekeelsus koolieelses lasteasutuses ja koolis. Viimaks käsitletakse seda, kuidas hoida eesti keelt alal välismaal elades.
Raamatu eesmärgiks on pakkuda informatsiooni nii teoreetilisest kui ka praktilisest seisukohast, olles üles ehitatud erialasele kirjandusele ning 60 vestlusele teadlaste, ekspertide, lasteaia- ja kooliõpetajate, lapsevanemate ja mitmekeelsete täiskasvanutega. Oluline on mõista, et mitmekeelsusele pole vaid üht ja õiget lähenemist ning eelkõige on tähtis leida sobiv lahendus just teie pere jaoks. Raamat proovib kõiki aidata ja toetada!
Merle van Someren (snd 1991) lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, magistri- ja seejärel arstiteaduse õpingud viisid ta Hollandisse Groningeni ülikooli. Hetkel töötab ta Groningeni linnas psühhiaatria arst-residendina, suunaks laste ja noorukite psühhiaatria. Koos kanadalasest abikaasaga kasvatavad nad oma peaaegu 4-aastast tütart, kes kasvab üles eesti, inglise ja hollandi keelt kõnelevas keskkonnas