Alžeerias sündinud prantsuse kirjanik, mõtleja ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat Albert Camus (1913–1960) vaatleb teise maailmasõja päevil ilmunud filosoofilises essees "Sisyphose müüt" absurdi loomust.

Camus’ sõnul sünnib absurd inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Inimeses on sügav soov õnne ja mõistmise järele, ent maailm on meie soovide suhtes ükskõikne, isegi vaenulik. Nii saab inimene toetuda vaid iseendale.

Lisaks avaesseele "Sisyphose müüt", sisaldab teos kolme lühiromaani "Võõras", "Katk", "Langus" ja kaks näidendit "Caligula" ja "Arusaamatus".

Põhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus, mis kustutab mineviku ning paiskab oma ohvrid äärmuslikku kannatustejadasse, hullusesse, aga ka kaastundesse. Neutraalseks jääda sooviv katku-kroonika kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. Kuidas astuda vastu surmavale epideemiale ja jääda inimeseks? On see üleüldse võimalik?