Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"

Sisukord: Lagrits Sipelgalõvi Karihiir Pisihiired Mügri Nastik Toonekurg Kruuks Nirk Vingerjas Kanakulli talv Tammekedrik Rott Hakk

Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on muuseum Tartu Ülikooli peahoones. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib Zeusi reeglite vastu ja ta ei tohi osaleda aulamängudel enne, kui teeb ühe heateo oma südamest. Aga see polegi nii kerge...

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Tere tulemast Grrymi ehk Võõrilma – maa-aluste kodupaika. See on hingematvalt kaunis koht, kus kõige imepärasemad, kuid ühteaegu heidutavad olendid vabalt ringi uitavad, tekitades pahandust kõikjal, kuhu nad satuvad. Ent nüüd tundub, et Grrymi kõige õelamad olendid trollid on Maa sihikule võtnud. See on Suur-Pahareti sõnum. Hoiatus. Manitsus. Relvile kutse.

Egiptuse püramiidide juurest võlupuhkuselt naasnud tädi Vesta toob Sabrinale võrratu suveniiri. Muistne talisman peaks aitama teismelisel nõial kassi eest hoolitseda, aga see toimetab Sabrina, Salemi ja Valerie hoopis minevikku, Muinas-Egiptusesse. Salem on vaimustuses. Egiptlased juba teadsid, kuidas oma kassidest sõpru kohelda – nad kummardasid neid nagu jumalaid. Ent kassjumalanna Bast armub jutukasse Salemisse, paneb talle peale armuloitsu ja heidab tema reisikaaslased suure püramiidi labürindirägastikku. Sabrina ja Valerie ekslevad teed otsides selles üleelusuuruses pusles ning neile tulevad appi võlukujukesed ja nägus noor vaarao, kes oli käinud oma sarkofaagi vaatamas. Nad peavad Salemi enne mõistusele tooma, kui Bast temast muumia teeb.

Siit raamatust leiad vahvaid salme, mis tõstavad jõuluõhtul tuju ja aitavad jõuluvana kingikotist kõik oma pakid välja võluda. Häid pühi soovib päkapikk

„6,6“ on Euroopa luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa teine luulekogu. Mõtteliselt on raamat üks luuleõhtu, kus tõsine poeet räägib vaheldumisi enesearengust, toolide vihkamisest, oma menüüst ja muidugi sellest, kui suurepärane luuletaja ta on. Küsimusele, kas tegemist on hea luulega, vastab viimasel leheküljel uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse tulemus, kus 514 Eesti inimest said käesoleva luulekogu kõiki tekste hinnata 10-palli süsteemis. Luulekogus on teiste seas nii tekstid, mis tõid Euroopa meistritiitli, kui ka Loomingu aastapreemia (2025).

See on raamat päris inimestest ja päris lugudest. Lugudest, mis ei räägi ainult lastekodust, vaid inimeseks kasvamisest, kuulumise otsimisest, kaotusest, hoidmisest ja lootusest. Raamat toob lugejani Tallinna Lastekodu ajaloo, tänapäeva ja kõige olulisema – nende inimeste hääled, kelle elu on asendushooldus puudutanud.

Need on laste, noorte, töötajate ja juhtide lood. Valusad, soojad, ausad ja väärikad. Lood sellest, mida laps päriselt vajab: turvatunnet, kuuluvust, mõistmist ja kedagi, kes ei loobu. Raamatus põimuvad isiklikud mälestused, elulood ja muutused Eesti asendushoolduse loos, andes lugejale võimaluse näha lastekodu maailma seestpoolt – ilma stereotüüpide ja lihtsustusteta.

See ei ole raamat haletsusest.
See on raamat inimeseks jäämisest.

Raamatu südamest kõlavad mõtted, mis jäävad saatma:

„Valu vajab mõistmist, lootus vajab hoidmist ja vastupidavus kasvab suhetes.”
„Need lapsed ei vaja haletsust, vaid mõistmist ja päris suhteid.”
„Mina usun lugudesse, mis inspireerivad.”

Erinevad elud. Samad unistused. Tallinna Lastekodu lood  on raamat kõigile, keda kõnetavad tugevad elulood, lapse heaolu, Eesti ühiskonna valukohad ja inimese võime vastu pidada ka siis, kui elu algus ei ole olnud õiglane. See on raamat, mis puudutab, avab ja jääb meelde.

Eesti Rahvusraamatukogu 80. sünnipäevaks ilmunud artiklite kogumik.

„Minu pere ja muud loomad“ on humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Just Korful tärkas Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel.

Kristi Kongi (snd 1985) isikunäitus „Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse. Kristi Kongi loomingule omaselt on selle kogemuse keskmes värv – väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi muuseumi põrandale, seintele, aknale ja õueruumi. Tegu on Kristi Kongi seni mastaapseima isikunäitusega, kus kõik eksponeeritud teosed on spetsiaalselt valminud selle väljapaneku jaoks. Pealkirja esimene pool, „kromaatiline“, viitab kunstniku sõnade järgi värviküllasusele, samal ajal kui „triiv“ lähtub poeetilisest olemisviisist kaardistamata territooriumil.

Näitusega kaasnevas raamatus mõtestavad Kristi Kongi loomingut ja kunstipraktikat USA-s tegutsev Kolumbia päritolu kuraator Sara Garzón, kunstiajaloolane ja -kriitik Sirje Helme ning näituse kuraator ja raamatu koostaja Ann Mirjam Vaikla. Väljaanne sisaldab mahukat visuaalset materjali näitusele valminud teostest ja mitmeaastasest tööprotsessist nii kunstniku stuudios Tallinnas kui ka Cerámica Suro loomeresidentuuris Guadalajaras Mehhikos.

Raamat koondab Olev Oleski viimastel aastakümnetel kirjutatud tekstid Eesti iseseisvuse taastamisest, taasrajatud Eesti välispoliitikast ja diplomaatiast, eesti kultuurielust paguluses, eesti koolist Stockholmis, Eesti Üliõpilaste Seltsist jm. Raamatu viimases osas avaldatakse osa autori Vaba Eesti Sõnas avaldatud arvustustest ja tutvustustest Eestis ja Välis-Eestis ilmunud raamatutele. Raamat sisaldab suure hulga fotosid, millest enamikul on jäädvustatud tänagi aktiivsed Eesti ja Välis-Eesti tegelased.

Tehnikamaailma Kodu ja Ehituse praktiline raamat on järg kaks aastat tagasi ilmunud kogumiku esimesele osale. Raamatus on oma ala asjatundjate abiga palju praktilisi nõuandeid ja töövõtteid. Kogumikust leiate uute ehitusmaterjalide kasutamisõpetusi, fassaadi-, vundamendi-, korstna- ja katusetööde juhiseid, maja soojustamise teemat, akende hooldust, rõdude remonti, sajuveesüsteemide ja kaevude hooldust. Peatutakse sisetöödel: põrandaküte ja põrandad, vannitoa plaatimine, kamina renoveerimine. Käsitletakse kodumasinate hooldust ja remonti, elektriohutust ja valgustust. Isetegemiseks pakutakse lahendusi kasvuhoone, grillinurga, kuivkäimla, raamaturiiulite, vitriinkapi, sohva jms meisterdamiseks.

Teosesse on koondatud 1975. aastal asutatud lastekunstikooli ajalugu, õpetajate intervjuud, vilistlaste mälestuskatked ning arvukalt fotosid ning õpilastöid. Lugejale pakutakse esimest korda laiemat ülevaadet eesti kunstimaastiku tugisamba kujunemisloost ning näidatakse, kuivõrd kaalukas on olnud Tallinna Kunstikooli roll loovisiksuste kujunemisloos.