Tooted

Millal saab juhist diktaator ja miks? Autorid väidavad, et vahet pole, kas tegu on autokraatia või demokraatiaga – juhid teevad ükskõik mida, et ainult võimul püsida. Kui just tingimata ei pea, ei ole neil sooja ega külma ei väärtustest ega põhimõtetest, rahvuslikest huvidest ega valijate vajadustest. Demokraatia olevat lihtsalt üks ilus fiktsioon, mille ainus vahe autokraatiaga seisneb selles, et neid, kelle najal võimul püsida ja keda määrida, on natuke rohkem.

Kutsume lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust kuni 2018. aastani. Esimeses osas jälgitakse, kuidas aastail 1918‒1940, rööbiti riigivalitsemise õppimisega, kujundati eesti kool ajatormidele vastupidavaks. Teine osa näitab, et võõrvõimu aastakümneil (1940‒1991), ka kõige inimvaenulikumatel aegadel, hoidsid eestlased oma kooli, säilitades emakeelse hariduse kõrgkoolidiplomini. Impeeriumi langedes oli meil kuus eestikeelset ja -meelset kõrgkooli. Kolmas osa viib lugeja taas vaba ja demokraatliku Eesti hariduse rõõmude ja murede keskele.