Tooted

Elanud kuus kuud Londonis, pöördub Agatha Raisin tagasi oma armastatud Cotswoldsi külakesse, kus elab ka tema sarmikas naaber James Lacey. Tõsi, James ei ole just õnne tipul teda taas nähes, kuid peagi lohutab Agathat sensatsiooniline tapmine. Üksildaselt põllult leitud tapetu on matkaja Jessica Tartinck, kes on jõukad maaomanikud raevu ajanud, nõudes vankumatult oma klubile õigust nende valdustes matkata. Agatha meelitab Jamesi endale uurimise juurde appi ning kahtlusi niidiotsi on palju, kuna Jessica kaaslased matkaklubist näivad olevat võimelised ja lausa rõõmuga valmis mõrva sooritama. Aga kavala mõrvarini viiv rada võib olla ka tee armastuse ja surmani.

Nagu arheoloogid ja botaanikud, haruldaste raamatute kogujad ja teised kollektsionäärid, teavad ka logofiilid hästi, et põnevaimate eksemplaride otsa komistab sageli juhuslikult, otsides midagi muud või otsimata üldse mitte midagi. Sõna puhul on vaja tingimata välja uurida, kust ta tuleb, mida tähendab ja millised on tema seosed teiste sõnadega. Raamat sisaldab enam kui sadat sõnalugu, mis illustreeritud silmapaistvate sõnaloojate portreedega, koopiatega vanadest arhivaalidest ning värvikate näidetega proosast, luulest ja omaaegsest ajakirjandusest.

Üksikule saarele sattunud poiste seas tekkivates suhetes on geniaalselt kokku võetud inimühiskonna tekkimise mehhanism, selle julmus, haavatavus ning ebatäiuslikkus, aga ka üllatav elujõud.

Linnapargis kasvab puu, mille juurde Anna iga päev oma koeraga jalutab. Koer lebab puu all, tüdruk ronib puu otsa ja silmitseb läbi okste oma uut kodulinna. Aga siis, kui koera enam pole, tunneb Anna end üksijäetuna. Ta hakkab kirju kirjutama – teadmata esialgu, kellele või kuhu.

Eesti lastekirjaniku Kätlin Vainola ja Soome illustraatori Meria Palini pildiraamat „Lootuse puu“ on lugu tüdrukust, kes kaotab oma kalli vana koera peagi pärast seda, kui on perega uude linna kolinud. Kuidas ta oma leinaga toime tuleb, kuidas leiab südames lootust ja elus rõõmu?

 

Onu Mati ei ole päris tavaline onu. Ta on maailma parim loomaarst ja tunneb ennast kõige mõnusamalt just nimelt loomade seltsis. Näiteks äratuskella asemel on tal kukk. Ja kui teised inimesed lähevad vanni kummist pardiga, siis onu Mati võtab vanni kaasa päris ehtsa hane. Jalutamas käib ta elevanti ja parkimiskohal hoiab ehtsat jaaguari. Rotte ei ole onu Mati jaoks kunagi liiga palju ning kirpe ja täisid kannab ta lausa taskus kaasas. Sõbrad ja tuttavad on onu Matil ka isemoodi: mustkunstnik, kellel on jäneste kübarast väljatõmbamise sõltuvus, president, kes teeb ootamatult hästi prääksuga kükke, maailma rikkaim koer, kellel on koguni isiklik saba tagaajaja, ja onu Girik, kes aretab esmaklassilisi inimsööjatiigreid – süleloomadeks. Rääkimata naabritädist, kes kasvatab oma korteris kasside asemel kaameleid.